See oli märtsikuu eelviimane nädal, kui ma hommikul toas
kardinad akna eest ära lükkasin ning eredat päikest tervitasin, mis minu lahkel
loal tuppa liugles. Olgugi, et olin toas, siis selles varahommikuses valguses
oli tunda kevadet - selle mahedat lõhna ja ärevat olemust. Päike tegi siira ja
sooja pai! Linnuhääl tungis ka koheselt tuppa, kui olin akna avanud ning
tundus, et enam kevadisemaks minna ei saa. Aga selle koha pealt eksisin ma
rängalt....
Nimelt oli mul selleks päevaks märkmikusse juba ammu broneeritud
Grüne Fee külastus Tartus. See on ettevõtte, mis rõõmustab meid maitserohelise,
kurkide ja salatitega poeriiulitel. Olin seda külaskäiku oodanud juba omajagu,
sest alati on põnev kiigata mõne ettevõtte telgitagustesse ning saada vahetult
vastused mõndadele tekkinud küsimustele ja mõtetele, Selle külastuse
võtsime ette koos Mari-Liisiga, kes kirjutas sellest külaskäigust oma blogis
juba äärmiselt põhjaliku postituse.
Grüne Fee (tõlkes roheline haldjas) asub Tartumaal Lohkvas,
mis asutati 25 aastat tagasi endise Luunja sovhoosi Anne Aiandi baasil. Kogu
tootmine toimub suurtes kasvuhoonetes, kus on alati suviselt soe. Tegelikult
ongi Grüne Fee kasvuhoonetes aastaringselt suvi ning töötajaid ümbritseb 365
päeva rohelus. Sain ise kogeda seda, kus ühe hetkega vahetus õues olev karge
kevad kasvuhoonetes laiuvaks roheliseks oaasiks. Ja ootamatult tegi ka soojapahvak näole ühe pai. Mõnus! Minu energiapatareid said igaljuhul laetud kohe mitmeks päevaks ... ja kõik tänu sellele rohelusele!
Meie esimene reis viis kasvuhoonetesse, kus sirguvad kurgid.
Esmalt kohtusime alles beebieas kurkidega, mis laiuvad suurtes kasvuhoonetes.
Seejärel kohtusime juba saaki andvate kurkidega kõrval asuvas kasvuhoones (kurgitaimed kasvavad mulla asemel kivivillas). Saaki
koristatakse Grüne Fees igapäevaselt (va arvatud ühel päeval nädalas) ning
nobedad näpud alustavad saagikoristamisega juba hommikul kella kuuest, et enne
lõunat tööga ühele poole saada. Nimelt muutuvad lõunasel ajal kasvuhooned tänu
päikesele lihtsalt niivõrd kuumaks, et võimatu oleks sellises keskkonnas tööd
teha ... ning see kehtib isegi soojalembese eestlase puhul. Meiegi kogesime seda liigpalavust, olles kurke imetlenud vaid umbes kümme minutit. Kui saak
korjatud, siis rändavad need otse pakendamislattu kiletamiseks. Kurkide kiletamine tagab
nende pikemaajalise säilimise, samuti on see vajalik toidu ohutuse ja hügieeni
seisukohalt! Grüne Fee aiandites kasvanud kurgikesed on poes müügil kui Luunja
kurgid ning erinevalt mitmesugustele kuulujuttudele pärineb Luunja kurk kohe
kindlasti sealtsamast Lohkvast, mitte Poolast või Hispaaniast või kuskilt
mujalt välisriigist.
Värskelt nopitud kurk näppus, viis rännak meid veelgi
rohelisemasse paika. Kasvuhoonetesse, kus sirguvad salatimäed ja ürdipeenrad!
Kasvamisalad on seal selgelt jaotatud, alustades idandamisega ning lõpetades juba
müügiks valmis taimedega. Nii need taimekesed siis liiguvad seal vastavalt
kasvamisele beebieast täiskasvanuks.
Paratamatult tekivad taimele mõned ebameeldivad austajad kahjurite näol! Nende vastu ei kasutata erinevaid kemikaale ning ei pritsita teiste kahtlaste tõrjevahenditega. Grüne Fee kasutab kahjurputukate hävitamiseks biotõrjet. See on meetod, kus kahjurputuka hävitamiseks kasutatakse mõnda tema looduslikku vaenlast ehk röövputukat. Tänu sellele, suhteliselt kulukale, meetodile pole taimede kasvuajal vajadust keemiliste putukamürkide järele. Seega ei pea ostetud maitseroheline ja salatid läbima kodus üleliia suurt veepuhastuskuuri.
Paratamatult tekivad taimele mõned ebameeldivad austajad kahjurite näol! Nende vastu ei kasutata erinevaid kemikaale ning ei pritsita teiste kahtlaste tõrjevahenditega. Grüne Fee kasutab kahjurputukate hävitamiseks biotõrjet. See on meetod, kus kahjurputuka hävitamiseks kasutatakse mõnda tema looduslikku vaenlast ehk röövputukat. Tänu sellele, suhteliselt kulukale, meetodile pole taimede kasvuajal vajadust keemiliste putukamürkide järele. Seega ei pea ostetud maitseroheline ja salatid läbima kodus üleliia suurt veepuhastuskuuri.
Salatid ja maitserohelised saavad aiandist kaasa topsiku,
milles sisalduv niiskus tagab taime pikema säilivuse ning kasutusaja. Kodus
säilitamiseks on soovitav hoida potikesi veega täidetud anumas
toatemperatuuril, kuid soovitavalt pigem jahedama temperatuuriga kohas. Need taimekesed joovad üsna jõudsalt ning seetõttu võib kord päevas veetaset potis
kindlasti kontrollida. Minul on siiani tänu sellele nipile maitseroheline jõudsalt
aknalaual igal hommikul rõõmustamas.
Mis veel uudist? Grüne Fee tuleb vastu kõikidele
lehtkapsa (kale) austajatele ning alates aprillikuu keskpaigast võib
seda vitamiinirohket rohelist tegelast ka poodidest osta - ikka pisikeses
potikeses ning Grüne Fee kaubamärgi alt. Grüne Fee kasvuhoonetes kasvav
lehkapsa sort on vastupidav kõikuvates kasvutingimustes. Lehed on kergelt
säbrulised ning maitselt äratuntava kapsase mekiga. Taime võib enne tarvitamist
ka sügavkülma panna, siis muutub selle maitse veelgi mahedamaks ja magusamaks. Lehtkapsast valmistatakse vist kõige sagedamini krõpse, kuid see taim sobib
kasutamiseks samahästi ka smuutidesse, salatitesse, vrappidesse, suppidesse,
pirukatesse.... Mina kasutasin esmalt lehtkapsast hommikuse omletiroa
valmistamisel. Minu viimase aja üheks lemmikuks on hapukooreomlett - sellise
nimega ma seda kutsun, milles iga muna kohta tuleb lisada 1 sl hapukoort.
Lehtkapsas oli selles roas maitsev kaaslane. Lisasin selle kõige esimesena
pannile küpsema, et see pehmeneks ja kergelt kuumutades oma maitseid
võimendaks. Lehtkapsast soovitan panna ikka korraliku peotäie (kui mitte kaks),
sest kuumutades tõmbavad lehed märgatavalt kokku, just täpselt nagu
spinatilehed!
Hapukooreomlett lehtkapsa ja suitsulõhega
2 muna
2sl hapukoort
1 tl vett
soola, pipart
1-2 tl võid
suur peotäis lehtkapsast
1-2 sl riivitud juustu
mõned suitsulõheviilud
väike peotäis idusid
Vispelda kokku munad, hapukoor ja vesi, maitsesta soola ja
pipraga. Sulata pannil või ning lisa seejärel lehtkapsas pannile. Kuumuta seni,
kuni lehtkapsa lehed juba kokku tõmbuvad ning kergelt krõmpsuks muutuvad,
selleks kulub umbes paar minutit. Vaata, et lehed jaotuksid enam-vähem kogu
panni ulatuses, mitte ei oleks puntras ühes kohas! Seejärel vala peale munasegu
ning küpseta madalal kuumusel seni, kuni munasegu hüübib. Vahepeal lükka
pannilabidaga ääri keskele, et ka veel hüübimata kohad saaksid ühtlaselt
küpseda.
Raputa peale riivitud juust ning vahetult enne küpsemist
aseta omleti ühele poolele suitsulõheviilud, laota peale ka idud ning tõsta
vabaks jäetud omletipool katteks peale. Serveeri!
Aastaid tagasi käisin ühe Hiina ravimeetodeid kasutava arsti juures, kes ütles, et nii kui kevadel Luunja kurk müüki tuleb, on temal allergikud ukse taga reas. No vbla nüüd on tõesti biotõrje asja paremaks teinud.
VastaKustutaKas sa ärasöödud ürtide potid viskad ära või püüad siiski midagi hilisemaks mahaistutamiseks jätta? Mul on alati on nii kahju seda juurtega potti ära visata, aga ületalve ilmselgelt seda pidada ei saa.
Tere
KustutaMina istutangi esimese kevadsalati potijuurikatest, mitte ei külva ja ei oota. Basiilikut samamoodi- ostangi poest ja istutan. Salveipõõsad on ka algselt Luunjast :). Need on juba aastaid aiamaal vastu pidanud. +nipetnäpet veel - kui läheb, siis läheb. Proovima ikka peab :)
Oi, kui hea info. Ma ise suur salvei austaja, kuid niimoodi proovinud ei ole:) Kas on kogemusi selles osas, mis veel sellised edukad kasvajad on?
KustutaTeadmiseks, et kui soovi basiilikut paljundada, siis tasub ära naksata poest ostetud taimel just ülemised otsad sõlmekoha juurest. Ära naksatud tipmised otsad pista nt veega täidetud viinapitsi, kus need juured alla ajavad. Siis juba mulda. Nii tehes ajab ka poest ostetud taim end pigem laiusesse kui pikkusesse ja saab pikemat aega maitseid nautida.
KustutaIssver, kui lahe soovitus. Aitäh! Kindlasti proovin ning ma olen kindel, et see nõuanne on abiks ka teistele:)
KustutaTere,
VastaKustutaSuured tänud kommentaari eest. Kusjuures juurtega salatipotte olen minu suvesoojade saabudes peenrale istutanud väga edukalt! Ürtide osas ei oska ma öelda, kas kasvama hakkavad.
Küsimuse esimesest poolest rääkides...Kuna ma ise ei oska seda allergia ja Luunja kurgi omavahelist seost kommenteerida, siis pöördusin selle küsimusega Grüne Fee poole. Sealt sain ma agronoomi vastuse. Kommentaar alljärgnevalt:
"Kevadine allergia ei saa kuidagi seotud olla meie toodanguga, kuna meie kasvatame ja müüme kurki, kõiki salateid ning maitsetaimi aastaringselt, mitte ei tee sellega algust alles kevadel. Tegemist on ilmselt ikkagi erinevate õietolmu allergikutega, kes kevadel hädas on. Lisaks on biotõrje meil kasutusel juba väga palju aastaid, mitte me ei ole seda alles nüüd kasutusele võtnud."
Ah, kui tuttavad vaated! :D Käisin paar aastat tagasi seal praktikal ja neid pilte vaadates lõi kohe basiilikulõhn ninna :D Sain seal tõesti terves tootmisprotsessis osaleda - külvist ja taimekaitsest kuni saagikoristuseni välja.
VastaKustutaTahaksin omalt poolt ka lisada et seda kivivillal kasvatamist ei ole vaja üldse karta (olen palju kuulnud-lugenud et inimesed skeptilised et see pole õige asi ikka). Taime jõuavad toitained nii villast kui mullast ikka samamoodi läbi vesilahuse ja villa ennast on mulla asemel ainult juurte kinnitumiseks vaja. Ja Hispaania kurgid ju kasvavad mullal, on nad siis paremad? :D
Ooo, kui tore kuulda:) Jah, mulle meenub ka see mõnus basiilikulõhn, kui sellest nö sektsioonist mööduda:)
Kustuta