Peedipannkoogid (gluteenivabad).

Teistsugused pannkoogid, mida serveeri soolaste lisanditega. Keera pannkoogi sisse soolalõhet või rebitud liha, lisa meelepärast kastet ja natuke värsket salatit. Nii on see toitev amps hommikusöögiks, aga ka lõunaks ja õhtuks.

Kogus: 10 pannkooki (läbimõõduga 15 cm)

2,5 dl peedimahla
2 muna
100 g tatrajahu
75 g riisijahu
0,25 tl soola
2 sl oliiviõli
u 2,5 dl vett

Vispelda peedimahl munadega ühtlaseks seguks. Lisa kuivained ja sega ühtlaseks. Kõige viimasena sega juurde õli ja vesi. Lase tainal seista 10 minutit. Seejärel küpseta pannil keskmisel kuumusel pisemad ülepannikoogid (Ø15 cm) mõlemalt poolt valmis. Paku soolaste lisanditega.

Peedipasta India pähklitest valmistatud juustukastmega

Üks põnev ja teistmoodi pastaretsept, kus peedimahlaga valmistatud pähklikaste moodustab sellele roale justkui juustuse kastme. Seega, kui sa piimatooteid tarbida ei saa või ei soovi, siis see pastaretsept sobib Sulle ideaalselt, kuna on tänu India pähklitest valmistatud „juustukastmele“ täiesti laktoosivaba. See pasta on äärmiselt maitsev ning maitseelamusi pakkuv, kuna peet annab lisaks värvusele sellele köögiviljale omast maitset ning sobitub rooga imeliselt.

 

Tegelikkuses on selle roa valmistamine hästi lihtne, vaja on vaid meeles pidada seda, et pane pähklid kindlasti varakult mahlaga ligunema. Nii muutuvad need pehmeks ning tänu sellele saadki valmistada siidiselt kreemja kastme!

PS! Kui sa meisterdad siit blogist miskit põnevat, siis võid selle
instagramis märkida ära: @ragnevark #kokkamaragnega .
Mul oleks rõõm näha ja jagada ka teistega seda, mida teinud oled!

Kogus: kolmele
Valmistamisaeg: 15 minutit + pähklite leotamisaeg üleöö
Muu info: laktoosivaba

75 g India pähkleid
100 ml naturaalset peedimahla
2 küüslauguküünt
1-2 sl laimist pressitud mahla
soola, pipart
30 ml valget veini
225 g Tagliatelle pastapesasid (Panzani)

Serveerimiseks:
oliiviõli, maitsepärmi

Pane pähklid peedimahlaga likku 6-8 tunniks. Seejärel keeda pasta soolaga maitsestatud vees valmis, nõruta, aga säilita pool klaasi pastakeeduvett.

Samal ajal tõsta ligunenud pähklid kannmikserisse, lisa küüslauguküüned, laimimahl ja pool peedimahlast, milles pähklid ligunesid. Seejärel hakka segu püreestama, vajadusel lisa täiendavalt peedimahla pehmemema tekstuuri saavutamiseks. Lõpptulemusena peab pähklikaste jääma siidine ja pehme, aga mitte vedel. Tekstuurilt võiks see jääda pisut vedelam, kui traditsiooniline hummus. Kui oled saavutanud sobiva tekstuuri, siis maitsesta kaste.

Kuumuta pannil vein, lisa segades valmistatud pähklikaste ja seejärel lisa pannile keedetud pasta. Sega läbi ning vajadusel lisa pastakeeduvett, kui pasta jääb pisut kuiv. Serveeri rooga koheselt, niristades peale pisut oliiviõli ning maitsepärmi!

Retsept valmis koostöös Panzaniga!

Lapi leiva takod - kiire mugavustoit!

Alles eelmises postituses rääkisin ma Fazeri uuest Lapi leivast ning jagasin ühte lihtsat avokaadopitsaretsepti, mis valmib kiirelt ning ilma ahjukuumuseta. Lapi leiva puhul on tegemist täpselt paraja viiluga, mida on hea kasutada just siis, kui soovid tortiljast pisut paksemat, kuid hamburgerikuklist veidi õhemat saia.  Seda saad suurepäraselt kasutada pitsapõhjana, võileiva valmistamisel või siis näiteks takona, täites pehme Lapi leiva meelepäraste lisanditega. Seesugune tako on ideealne kodune kiirtoit, sobides hästi nii hommiku- lõuna- kui ka õhtusöögiks. Ja just nendeks puhkudeks retseptisoovitusi jagangi! Täpsete kogustega olen seekord pisut kitsi, sest ausalt öeldes on neid seesuguse toidu puhul raske jagada! Tako ehitamine käib pigem maitsemeelte järgi, seega lähtugem sellest!

PS! Kel huvi, siis jälgige mind ka Instagramis, jagan seal tihtipeale nii toidusoovitusi kui ka samm-sammult pildiretsepte!

Mitmele: ühest takost jagub ühele sööjale
Valmistamisaeg: kuni 10 minutit
Infoks: Selleks, et Lapi leiba oleks lihtsam painutada, siis soojenda seda eelnevalt kuival kuumal pannil mõlemalt poolt - kokku umbes minutijagu!

Hommikusöögiks
1 Fazeri Lapi leib
hummust
kurgiribasid
kirsstomatipoolikuid
praemuna (soovi korral)
praepeekonit
koriandrit või muud meelepärast maitserohelist

Lõunasöögiks
1 Fazeri Lapi leib
hummust
kurgiribasid
wakame vetikat
prosciutto sinki
punase sibula viile
koriandrit või muud meelepärast maitserohelist

Õhtusöögiks
1 Fazeri Lapi leib
hummust
riivitud keedupeeti
kirsstomatipoolikuid
valgehallitusjuustu
koriandrit või muud meelepärast maitserohelist

Kõikide takode valmistamisõpetus on sama. Soojenda Lapi leib kergelt kuumal kuival pannil (nii saad seda lihtsamini painutada). Määri peale hummus, lisa ülejäänud ained nii, nagu retseptis antud. Raputa maitseks peale pisut pipart. Ise niristasin takod üle veel kergelt tšilliga kostitatud majoneesiga!

Lastele magustoiduks!

Lapi leib sobib kasutamiseks ka magusate lisanditega! Määrige sellele šokolaadikreemi ning lisage peale banaani- ja pirniviile, kiivit ning marju. Raputage peale ka pähkleid ning murra kokku takoks!

Postitus sündis koostöös Fazer Eestiga.

Kiire õhtusöök: punaroosad nuudlid kitsejuustuga

Hoiatan koheselt - need kellele peet ja kitsejuust ei meeldi, siis üsna tõenäoliselt ei ole teile meelepärane ka seesama toit. Kes nende kahe toorainega aga head sõbrad, siis on kohe kindlasti põhjust edasi lugeda!

Jagan ühte lihtsat retsepti, mille tulemusena valmivad punakas-roosad nuudlid. Sellise värvuse annab nuudlitele peedimahl, milles nuudleid keedetakse. Ja nii saabki toit värvikireva lõpptulemuse. Maitset lisab mahl nuudlitele samuti, seega ei ole vaja koheselt keemise ajal maitseained täiendavalt lisada. Esmalt jagab maitseid peedimahl ning alles pärast nuudlite valmimist on aeg maitseid täiendada. Kasutasin naturaalselt Biotta peedimahla, mis on tegelikult maitsev ka niisama joomiseks. Paar jääkuubikut klaasi, peedimahl seltsiks - oi-kui-hea. Muidugi ainult neile, kellele peedimahl meeltmööda on:) Tegelikult on ju peedil mitmeid kasulikke omadusi ning mahla joomine tuleb ainult kasuks;)

See nuudliroog on oma olemuselt lihtne - pisut maitseaineid ja kitsejuust, mis peediga alati imeliselt läbi saab. Lihtsuses peitub võlu! Soola asemel kasutasin maitsestamiseks Herbamare ürdisoola, mis koosneb 12 erinevast maheürdist ja köögiviljast. See sool on üleüldse suurepärane asendus tavasoolale ning seda saab kasutada mistahes toitude maitsestamisel. Kusjuures, Herbamare soolad ei sisalda kunstlikke lõhna-, maitse- ega säilitusaineid. Valikus on 3 maitsesoola: klassikaline, kerge tšilliga ning mädarõika ja paprikaga..... igaühele miskit!

PS! Minu retseptidega saad kursis olla ka minu instagrami-lehel!

Mitmele: kahele
Valmistamisaeg: 10 minutit

ca 4 dl Biotta peedimahla
ca 0,5 dl vett
100 g Ramen nuudleid
Herbamare ürdisoola
ca 50-75 g kitsejuustu
1 sl Kreeka pähkleid
oliiviõli, pipart, tüümiani

Pane mahl ja vesi potti ning kuumuta keemiseni. Lisa nuudlid (vedelik peab nuudleid kergelt katma) ning lase madalal kuumusel podiseda mõned minutid ehk kuni pehmenemiseni. Ramen nuudlid valmivad väga kiirelt, seega ole valvel!

Seejärel nõruta nuudlid ning maitsesta ürdisoolaga. Jaota nuudlid taldrikutele, lisa kitsejuust (võid need ka nuudlitesse segada), pähklid ning piserda peale oliiviõli. Raputa peale pipart ning lisa mõni oksake tüümiani. Voilaa!

 Postitus koostöös A.Vogeli Loodustoodetega.

Roosapalgeline peedi-oahummus, kikerhernestest küpsisetainas ning üks auhinnamäng!

Pikk ja veniv pealkiri, aga kõige targem on alustada algusest. Nimelt räägin ühest auhinnamängust, mille viib läbi Globus Eesti. Selle ettevõtte kaubamärgi alt leiate kauplusest erinevaid konserveeritud tooteid - hernestest kuni aurutatud võiubadeni välja! Kõige tõenäolisemalt leiate nende tooteid esialgu Selverist või Maximast või siis kümnekonnast pisemast kauplusest. Miks ma sellest aga räägin? Nimelt on Globus Eestil käimas tore retseptimäng, milles osalemiseks pead valmistama miskit head Globus toodetega ning seejärel postitama tehtud toidust pildi oma FB-lehele või Instagrammi viitega #globusretseptid. Sealjuures jälgi kindlasti, et Sinu postitus oleks avalik!

Esimesed 250 postitajat, kes omatehtud toidust lisavad pildi #globusretseptid viitega oma sotsiaalmeeldiakontole ning registreerivad end veebilehel globiseesti.ee/mang , saavad kingiks Globus Eesti poolt kinkekarbi. Omast käest võin öelda, et kinkekarp on igasugu hea ja paremat täis.

Roog, mille valmistama pead, on puhtalt sinu teha. Piiranguid ei ole seatud ning lase lihtsalt fantaasial lennata. Tee nendest toodetest mõnda oma vana head lemmikut või lase inspiratsioon valla ning meisterda enda jaoks hoopis midagi uut. Mina omalt poolt jagan (ehk ka inspiratsiooniks) kahte väga mõnusat retsepti. Esmalt peedihummus, mis tavapäraste kikerherneste asemel valmib hoopis võiubadest. Võiubade puhul on minu arvates tegemist täieliku maiusrooga. Need tekitavad väikest sõltuvust, mistõttu võib purgike enne söögivalmistamist ootamatult isegi tühjaks saada. Konserveeritud võioad on mõnusalt aromaatse maitsega, kergelt pähklise mekiga ning meeldivalt pontsakad. Neis leidub ka ohtralt kasulikke omadusi, sisaldades arvestatavad koguses rauda, magneesiumi ja kaltsiumi. Neid saab kasutada panniroogade valmistamiseks, hautistes, suppides, salatites. Samuti soovitan neid pannil kergelt võis praadida koos salveilehtede ja küüslauguga, millele hiljem seltsiks lisada ka pisut parmesani. Niimoodi valmistatult on oad mõnus lisand näiteks praemundea kõrvale. Mina kasutasin võiubasid aga hummuse valmistamisel. Hummus on minu suur lemmik! Eelkõige muidugi seetõttu, et selle valmistamine on niivõrd lihtne, maitse võrratu ning  hooajast lähtudes, saad täiendada hummust vastavate andidega. Mina läksin seekord eriti laisa inimese teed ning kasutasin hummuse valmistamiseks keedetud peeti!

ERITI LAISA INIMESE ROOSAPALGELINE PEEDI-OAHUMMUS

1 purk (425g) suuri võiube
1 keskmise suurusega keedetud peet
1-2 küüslauguküünt
0,5 laimimahl ja -koor
2 sl tahiinit
ca 5 sl oliiviõli
soola, pipart

Nõruta oad ning loputa korralikult voolava vee all puhtaks. Seejärel pane kõik komponendid blenderisse, lisa maitse järgi soola-pipart ning blenderda kõik ühtlaseks massiks. Vedelama tekstuuri saamiseks lisa täiendavalt oliiviõli. Serveeri!  

Mõned soovitused hummuse valmistajale:

*Hummus säilib külmkapis värskena 3-4 päeva;

*Hummust ei ole soovitav säilimise eesmärgil külmutada, sest selle intensiivne maitse ja tekstuur kannatavad;

*Tahiini ehk seesamipasta võid retseptist välja jätta, kuid see lisab hummusele omast maitset ning annab tekstuuri. Olen kasutanud tihtipeale selle asemel ka seesami- või päevalilleseemneid.
* Vaata siit blogist ka üht mõnusat koriandrihummuse retsepti!

Teise retsepti valmistamisel olid mul abiks kikerherned, mis on minu arvates täiesti imeline tooraine. Kasuta kikerherneid magusates või soolastest roogades, valmista neist erinevaid hummuseid, lisa salatitesse või tee röstitud kikerherneid. Kikerhernestest saada aga ka maitsvaid küpsiseid või siis küpsisetainast, nagu mina seda tegin. Küpsisetaina puhul on tegemist nö söödava määrdena, mida võid kasutada niisama maiustamiseks, moosi asemel pannkookidel, hommikupudrul, jäätise valmistamisel või hoopis jäätise peal - võimalusi on palju! Olen varasemalt küpsisetainast korduvalt teinud (vaata näiteks neid trühvleid), kuid selle retsepti teeb eriliseks see, et valmistamiseks ei ole kasutatud jahu, suhkrut ega võid. Peamiseks komponendiks on hoopis kikerherned. Lõpptulemus on imeline ning valmistamine on samuti väga-väga lihtne. Lisaks võid selle taina pista pisikesse kandilisse koogivormi, pista sügavkülma ning seejärel lõigata välja sellised mõnusad kommiruudud.

KIKERHERNESTEST KÜPSISETAINAS

1 prk (330g) kikerherneid
100 g maapähklivõid
1 sl (kuhjaga) mett
mõned näpuotsatäied kaneeli
50 g tumedat šokolaadi
pisut vett

Püreesta kikerherned. Seejärel lisa maapähklivõi, mesi ja kaneel ning püreesta ühtlaseks. Lisa vajadusel pisut vett, et mass paremini seguneks ning ühtlasema tekstuuri saavutaks. Seejärel lisa segades juurde hakitud šokolaad. Ongi valmis!

Vaata veel:

Globus Eesti Facebook 

Globus Eesti Instagram

Globis Eesti koduleht

Postitus valmis koostöös GLOBUS Eestiga!

Ahjupuder peedi ja kitsejuustuga

Kitsejuustuga haakub minul mõtteis koheselt peet. Muidugi ei ole siin miskit üllatuda, sest nende kahe kooslus on lihtsalt võrratu. Kui isegi püüda kitsejuustuga miskit muud sobituda, siis see hästi toimiv sõprus ei taha kuidagi meelest minna ning ka seetõttu on siin postituses peategelasteks loomulikult kitsejuust ja peet... ja seda ahjupudru koostises. Tegemist on soolase poole kaldu oleva toitva roaga, mis ei sobi mitte ainult hommikulauale, vaid on sobiv ka lõunasel ja õhtusel ajal. Lisaks pistsin sellele ahjuroale katteks peale veel kitsepiimast valmistatud valgehallitusjuustu, mis küpseb ahjus kuidagi eriskummaliselt mõnusalt ning sobib kogu roaga imehästi kokku.

Kasutusel olid mul Chavroux juustud (määrde- ja valgehallitusjuust), mis on valmistatud kitsepiimast ning millele on omane pigem mahedam mekk, kui intensiivne kitsejuustule omane maitse. Poodides on need juustud ka väga lihtsasti leitavad ning hinnaklassilt ka pigem sõbralikud. Minul kulub kodus igasugu juustu ikka väga palju. Neidsamu juustusid soovitan aga kasutada näiteks püreesuppides. Praegune hooaeg oma võluvate sügiandidega lausa soosib seesuguste suppide valmistamist ( kindlasti proovi peedisuppi koos pehme kitsejuustuga:)). Ka soolane hommikupuder mis tahes kujul võiks seesugust lisandit soovida.... Siis meenub mulle veel üks koogike, mida olen valmistanud ning milles pisut pehmet kitsejuustu on lausa kohustuslik. Õigemini koosneb kook pehmest kitsejuustust, munadest, meest ja veidikesest Kreeka jogurtist, mis siis ainete kokkusegamisel ahju rändab kolmveerand tunniks. Need mõlemad juustud sobivad lisamiseks ka omleti, pannkookide või tortiljatäidiseks. Samuti röstitud leivaviil ohtra kitsejuustu, munapudru ja rohelise salatiga on lihtne, aga väga maitsev algus päevale. Pistke ka kotletitainasse või siis lisage pehmesse kitsejuustu ohtralt ürte, pähkleid, kuivatatud puuvilju ning veeretage sellest pisikesed suupistepallikesed, mida serveerite koos oliiviõli ja värske saiaga. Ja siis veel grillitud köögiviljad või hoopis praetud seened kitsejuustuga?! Võimalusi igastahes jagub.

Selle roa valmistamiseks oleks hea, kui kasutatav tomat oleks kooritud. See ei ole kohustuslik, kuid siiski on lõpptulemus oluliselt parem, kui süües ei kohtuta vintske tomatikoorega, mis kuidagi teiste komponentidega sõbruneda ei soovi. Tomatikoore eemaldamine on äärmiselt lihtne ning selle pisikese vahekäigu võiks ette võtta kindlasti. Tomati koorimiseks tee esmalt selle alumisse otsa (mitte varrepoolsesse otsa) noaga ristikujuline sisselõige. Seejärel pista tomat keevasse vette umbes 10-15 sekundiks. Seejärel pista tomat korraks (jää)külma vette. Nüüd koori noaga lihtsa vaevaga tomatil nahk maha, alustades koorimist eelnevalt tehtud lõike kohast.

1 suurem tomat
200 g täistera kaerahelbeid
225 g riivitud peeti
2 sl tüümiani (lehti)
3,5 dl köögiviljapuljongit
soola
50 g pehmet kitsejuustu (määrdejuustuna)

30 g Kreeka pähkleid, hakituna
100 g kitsepiimast valgehallitusjuustu

Tükelda eelnevalt kooritud tomat väikesteks tükkideks. Sega kokku retsepti 4 esimest komponenti, vala juurde puljong. Sega ning lisa pisut maitseks soola. Laota segu ahjuvormi ning küpseta seda 180 kraadi juures 25 minutit. Seejärel lisa vormi väikeste tükikestena pehme kitsejuust ning sega see peedisegule sisse. Laota peale pähklid. Lõika valgehallitusjuust viiludeks ning tükelda käte vahel väiksemaks. Laota juustutükid vormi kõige peale. Pista vorm uuesti ahju ning küpseta ülemisel siinil grillrežiimil seni, kuni juust on sulanud. See võtab aega vaid hetk, nii et ära ahju juurest väga kaugele mine!

Kaks värskelt pressitud mahla: mahe roosa ja kosutav oranž

Käsi püsti, kes sel nädalal on kiluvõileibu söönud? Tundub vist, et neid sööjaid on rohkelt, sest kui eile suundusin ma poodi vürtsikilu varusid täiendama, siis ootasid mind ees vaid tühjad riiulid:) Tean, et nii mitmedki tuttavad katsid 24.veebruari puhul tõelise pidulaua. Nii, et kui pidusööming suuremaid pöördeid võttis, siis ma olen kindel, et üks värskelt pressitud mahl kulub järgmistel päevadel eriti hästi ära. Meil on värskelt pressitud mahlad talvisel ajal lausa traditsiooniks kujunenud. Eriti just nädalavahetuse hommikutel, kui iga pereliige saab vastavalt oma maitsele endale meelepärase mahlajoogi meisterdada. Minu lemmikkomponentideks on kindlasti peet, kõrvits ja porgand, greibist ei ütle ka kunagi ära.

Paljud millegipärast pelgavad peeti mahlajoogis kasutada, vist selle intensiivse maitse pärast. Siinkohal soovitan peedimahlale lisada juurde pisut õuna- või apelsinimahla, mis peedi tugevat maitset silmmärgatavalt mahendab. Üks suuri lemmikuid on mul ka kõrvits - sellest valmistatud mahl (koos pirni ja mandariiniga) on ka laste suur lemmik. Lihtsalt ei tasu kõrvitsa olemasolu värskelt pressitud mahlas mainida;)

Mahla pressimisel on minul suurepäraseks abimeheks seesugune masin, mis on mind igati hästi teeninud. Olen sellest mõni aeg tagasi tegelikult juba rääkinud, aga selle kasuks otsustasin ma seetõttu, et ei võta üleliia palju ruumi (mahlapress ei käi meil kappi ning on ikka uhkelt köögis laua peal olemas) ning ka pesemisele ei kulu palju vaeva. Enamasti on need 2 kriteeriumi minu jaoks üliolulised. Mul on väike köök ning mul ei ole nõudepesumasinat - seetõttu meeldivad mulle suuruselt väikesed ning lihtsasti puhastatavad köögivahendid:)

Mahe roosa ehk värskelt pressitud peedi-porgandimahl 

Kogus: üks suur klaaitäis mahla või siis 2 väiksemat klaasi

150 g toorest peeti (kooritud kogus)
2 tk ehk 200 g porgandeid (kooritud kogus)
1 õun*

Pista puhastatud ja tükeldatud toorained üksteise järel mahlapressi ning valmista mahl.

Kosutav oranž ehk värskelt pressitud kõrvitsa-mandariinimahl

Kogus: üks suur klaaitäis mahla või siis 2 väiksemat klaasi

300 g kõrvitsat (puhastatud kogus)
1 mandariin
1 pirn*

Pista puhastatud ja tükeldatud toorained üksteise järel mahlapressi ning valmista mahl. 

*Ära koori!

Postitus valmis koostöös kaup24-ga.

Hommikusöök (päev4): võileib keedetud peedi, soolalõhe ja praemunaga

Poleks uskunudki, et ma nii edukalt jõuan siia blogisse hommikusöökidest postitusi teha. Neli päeva olen nüüd edukalt siia retsepte postitanud ning tõenäoliselt sama edukalt nüüd pühapäevani välja! Eile õhtul võtsin ahjust välja 2 pätsi värskelt küpsetatud leiba. Loomulikult maiustas meespere sellega juba eile, sest ahjusoe leib, pehme või ja soolahelbed on lihtsalt üks parimaid kooslusi. Täna hommikul sai see värske leib aga kaaslaseks veel peedi, soolalõhe ja praemuna, mis on taas üks kiiduväärt kooslus. Soovi korral võite lõhe asendada kiluga, sest viimane teeb peediga koos olles imesid. Samal ajal hommikusööki süües ning seda siia postitades, olen tegelikult kokku panemas meie pere traditsioonilist kevadreisi Tartusse. Nii, et kel on soovitusi kuhu minna ja mida teada, siis võib lahkelt teada anda;) Söögikohtade soovitused ka kõik teretulnud!

Homme aga uus postitus. Nädala alguse postitusi hommikusöökidest saab piiluda alljärgnevalt:
Kaerahelbepuder riivitud porgandiga

Ricotta kohupiima omlett

Toorpuder mustikate ja kookoshelvestega 

kahele

2 suuremat leivaviilu
sulatatud juustu
keedetud peedi viile
soolalõheviile või kilufileesid
2 muna
soola, pipart wakame salatit

Määri leivaviiludele sulatatud juust (kui leib nii pehme ei ole, siis rösti see eelnevalt).  Kata leivad peediviiludega ning seejärel aseta peale soolalõhe. Prae munad mõlemalt poolt nii, et munakollane jääks vedelaks, maitsesta soola-pipraga ning aseta leivale kõige peale. Serveeri wakame salatiga.

Kahe komponendi (paleo) peedikotletid

Ma olen juba rohkelt bloginud kahe komponendi kotlettidest ning tekib juba küsimus, et kaua võib?! Aga ma lihtsalt ei suuda, sest linnulihast ja köögiviljadest valmistatud kotletid maitsevad nii-nii hästi ... tekitavad lausa sõltuvust! Ma tihtipeale asendan ühe küpsetatud kotleti leivaga ning kuhjan selle peale siis rohkelt ürte, avokaado- ja munaviile või muud meelepärast - ühesõnaga tekitan sellise maitsva võileiva endale, kus nö leivaviiluks on seesama köögiviljakotlet. Seesama retsept ei nõua sidumiseks muna ega riivsaia, sest linnuhakkliha haakuv tekstuur lubab kõik need komponendid välja jätta. Niisiis on siin retseptis esindatud vaid kanahakkliha, peet ja maitseks pisut soola. Muud polegi vaja ning tänu sellele ongi maitse nii hea. 

Kui sind huvitavad teisedki siin blogis olevad paleo kotletid, siis soovitan piiluda:

• Ühed väga lihtsad porgandikotletid
• Lihtsad suvikõrvitsakotletid
• Kodune pikkpoiss kapsaga (pole küll kotlet, aga selle sugulane:))

450 g kanahakkliha
200 g toorest peeti, jämedalt riivituna
soola

Sega kokku hakkliha ja riivitud peet. Maitsesta soolaga. Seejärel vormi kotletitainast 12 kotletti ning prae need pannil õlis mõlemalt poolt küpseks. Ongi valmis:)

Üks lihtne püreesupike röstitud peediga

Kui Teil juhtub olema selle aasta Farmi kalender, siis valmistasin sinna oktoobrikuuks sellesama üdini maitsva püreesupi. See supp on nii lihtne ja kerge, et keetsin seda paar päeva tagasi suvilas. Eriti mugav on teha suppe, mis valmivad justkui ise-enesest, sest teadagi on suvilas tuhat muud tegemist ja tööd. Tervitatavad ongi just seesugused toidud, mis mugavalt lihtsad, aga üdini maitsvad ja maakodulikud.Kõige parem on muidugi see, et väga palju komponente see supp ei vaja ning enamasti on toorained ka pisikeses maapoekeses olemas;) 

PS! Kui Te olete peedi ja püreesuppide austaja, siis soovitan seda retsepti koheselt proovida. Kui aga sedasorti supid ei meeldi, siis ma arvan, et ka see retsept ei suuda Teie söömisharjumusi muuta;)

Üks lihtne peedismuuti!

Mulle meeldib peet. Kohe väga-väga meeldib ning sellepärast on ka seesama juurvili minu viimase aja retseptides üks peamisi peategelasi. Täpselt nii, nagu siinsamas turgutavas retseptis. Samamoodi, nagu on mulle meelepärane peet, armastan ma viimasel ajal kokku segada igasugu erinevaid smuutisid. Nii hea on ju hommikut alustada, kui miskit värskendavat ja isetehtut veel lisaks hommikusöögile kõrval. Sama retsepti jagasin ma hommikul ka oma instagramis, kuid topelt ei kärise. Uskuge mind, see peedismuuti jääb piisavalt kosutav, et tervele päeval tubli energialaks anda. Apelsin ja kookospiim lisavad veel meeldivat särtsu.  

Rõõsa ja roosa peedipasta

Teate ju küll, et mõnikord on olnud nii kiire päev, et koju tulles ei ole absoluutselt tahtmist köögis kaua aega söögivalmistamisele kulutada. Täpselt sellistel hetkedel tuleb appi seesama retsept - roosa peedipasta. Peediarmastajad kiidavad seda retsepti taevani, samuti ka need, kes muidu peeti ei söö. Retsept ilmus ka ajakirja Maret2014 maikuunumbris.

Peet, peet, peet - Peediorsoto!

 No nii, siin see on - üks korralik mugavustoit, mis ei nõua rohkelt aega, vaeva jõudu, komponente..... Ühesõnaga on kõik väga lihtne!

Mul seisab alati köögikapis pakike odrakruupidega, sest kunagi ei või ju teada, millal tekib isu kruubipudru, -salati või sellesama orsotto järele (tavaliselt esineb seda isu tihedamini, kui arvata võiks). Minu traditsioonilise orsotto sisse läheb vist peaaegu, et alati peet. See annab juurde mahlakust, peedile omast kelmikust ning maitset. Puljongit valmistamisel ei kasuta, selle asemel on kasutusel tavaline vesi ... ja loomulikult sortsuke veini, mis lihtsalt on kohustuslik komponent!.

Peedivõie, koriandri-mädarõikamääre ja šokolaadikreem

Eelmine nädal möödus tohutus töötuhinas: terve nädal Star-FM hommikuprogrammis retseptide jagamisi (toimus nimelt Farmi nädal), lisaks veel ohtralt pildistamisi eesolevate (või juba käimas) toiduprojektide jaoks, mõned põnevad toiduüritused ning lisaks veel ports erinevaid retseptitähtaegasid. Igastahes lubasin, et üle pika aja teen esimese puhkuse päeva endale täna, 24.veebruaril. Tõusin hommikul vara, tegin endale kohvi, meisterdasin valmis ühe võileiva ning mõtelsin, et tahaks miskit teha ......

Seesama retseptipostitus on seotud samuti eelmise nädalaga. Nimelt valmistasin ühel hommikul Star FM hommikuprogrammi lehttainatorusid, mille täidiseks tegin kolme määret. Magusaga oli lihtne: segasin lihtsalt võrdses koguses šokolaadiga toorjuustukreemi ja kreeka jogurtit, hoidsin paar tundi jahedas ning valmis ta oligi. Soolastega oli ka lihtne, ainult komponente pisut rohkem. Ideaalsed on need kaks soolast määret musta leiva peal, mistõttu sobivad nii hommikustele võileibadele, kui ka suupistena röstleival.

Ühed kelmikad peedipitsad

Töö ja tegemiste tõttu sõidan vahest liigagi tihti Tallinn-Pärnu maanteel ning alljärgnev toit sündis just sellisel hetkel, kui olin üle pika aja taas Pärnu jõudnud ning külmkapp oli üsnagi tühi. Peet ja lillkapsas on mul alati keldris olemas, nii et nende olemasolu pärast ma muretsema ei pea. Niisiis lühikese ajaga saigi valmis üks hea retsept, mida nüüdseks olen teistelegi peedisõpradele teinud. Kui tead, et Sulle tuleb külla selle juurvilja austaja, siis needsamad peedipitsad on üsna kindel valik, mida pakkuda. Ühesõnaga üks meeldiv mugavustoit. Juustudena olen kasutanud üldiselt kahte erinevat juustu. Kindlasti tavalist juustu ning siis kas sinihallitusjuustu, parmesani või siis Farmi salatijuustu kuubikuid. Need viimased on muideks hästi mõnusad ka näiteks hommikuses omletis või või siis ahjus küpsetatud lillkapsaõisikutega;)

Valmistuskäik ja kogused käivad siin retsepti tegelikult tunde järgi, aga täpsema retsepti panen igaks juhuks siiski kirja.

Lihtsalt lihtne õuna-peedisalat

Peet, sinihallitusjuust ja õun - ideaalselt sobiv kooslus? Nii see on, selgituseks võib öelda, et see peedisalat (toore peediga!) on mahlane, lihtsalt valmiv ning sobib ideaalselt maiustamiseks niisama (ilma täiendava lisandita).

Mida juurde lisada lihtsale õuna-peedisalatile? Mitte miskit. Retsept ilmus ka ajakirjas Maret (september 2013).

Ahjuomlett peediga

Minu postituste vähesus blogis näitab, et miskit on toimumas. Mõned põnevad toiduprojektid on lõppemas ning mõned tulemas. Igastahes on kiire periood, kui varsti võin juba siin blogis välja hõisata kolm suuremat uudist, millega viimasel ajal tegelenud olen. Seni aga jätkame hommikusöögi lainel. 

Nii mõnestki blogipostitusest on kindlasti kõlama jäänud minu suur armastus omlettide vastu. Mul on täpsed soovid ja ootused, milline minu omletiroog olema peab. Seetõttu olen tihtipeale kuskil kohvikus seda rooga tellides pettumuse osaliseks saanud. Mitte, et halb oleks, aga lihtsalt on mõned nüansid..... Näiteks meeldib mulle, kui omletis on valmistamisel kasutatud rukki- või odrajahu. See annab lõpptulmusele juurde kerge teralise tekstuuri - mulle meeldib öelda, et tekstuur muutub veidi kohmakaks. Veel meeldib, kui omlett ei ole üliõhuline, et see märkamatult  taldrikult kaob. Lisaks peab see olema paksem, mitte õhuke, et see noaga lõigates koheselt taldrikupinda kriipima hakkaks:)

Alljärgnevalt üks mõnus ahjuomleti retsept, mille saab ahju pista ning siis selle küpsemise ajal laud katta ja mõnus hommikukohv valmistada.

Üks hea peedivorm ja "Sööme ära" kampaania

Täpselt aasta aega tagasi oli see aeg, kui tänu köögiviljakampaaniale jälgisin usinalt, et sobiv kogus puu-ja köögivilja päevas ikka täis saaks. Mitte, et ma muidu neid ei sööks (aurutatud köögiviljad on ühed mu kõige lemmikumad üldse), aga lihtsalt jälgid terasemalt, kas piisav kogus on ikka söödud. Nüüd, aasta pärast on see sama tore kampaania taas käimas ning jällegi märkan, et olen tähelepanelikum, kui palju ning kas ikka piisav kogus puu- ja köögivilja ühes päevas on saavutatud. 

Selleaastane kampaania kannab nime "Sööme ära" ning kestab 17.septembrist kuni 7.oktoobrini. Kampaania rõhutab, et oluline on süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilja päevas..... ja tegelikult ei ole see kokkuvõttes üldsegi mitte keeruline ja ületamatu ülesanne.Isegi köögiviljade vihkajatele on võimalik igasugu porgandeid, peete, suvikõrvitsaid ja muud seesugust kraami toidu sisse ära peita.

Veidi rohkem kui kuu aega tagasi sai selle kampaania raames üles filmitud minu 5 mõnusat retseptikest, mis suuremal või vähesemal määral sisaldavad puu- ja köögivilju. Antud kampaaniat vürtsitavad oma videoretseptidega veel toidublogija Silja Luide ja kohvik Mamo perenaine Margit Härma - kokku ootab avaldamist kampaania jooksul täpselt 15 videoretsepti.. Selleks, et retseptidega veidikene põnevust tekitada, siis avaldatakse kampaanialehel toitumine.ee iga päev kell 12.00 üks retseptivideo. 

Oli üsnagi raske valida retsepte, mida antud kampaanias kasutan, kuid võin öelda, et olen antud tulemusega väga rahul. Minu retseptivaramust on tulemas veel 3 soolast rooga ning 1 imehea magustoit. Selle viimase idee sain muide hiljuti Kanadas reisil olles. Eile võis näha minu selle kampaania raames valmistatud peedivormi, mis on suvisel ajal suvilas üks meie pere lemmiktoite. Nimelt on see imemaitsev ka järgmisel päeval ja kuna ahju suvel maal väga kasutada ei saa, siis on ju hea see peedivorm eelnevalt valmis teha ning see siis maale ühes endaga kaasa võtta. Kiirel ajal maatööde vahel on see peedivorm lausa õnnistus:)

Kusjuures, peedisõber olen ma juba väikesest plikatirtsust peale, seetõttu võlus mind see vormiroog juba esimesest ampsust peale. See on mahlane, maitserikas ning piisavalt juustune - piisav põhjus miks kuhjata oma taldrikule veidi rohkem seda peedirooga.... ja ega siis muud kui Sööme ära:)

Marineeritud peedilaastud

Peet (toorena) on minu selle sügise kindel lemmik. Minu köögi alumine juurviljasahtel on tasapisi muutunud peedisahtliks, mille read vähenevad pidevalt. Peaaegu igapäev (ja selle all mõtlen ma vähemalt 6 korda nädalas) läheb üks peedipea lihtsalt toorena söömiseks, lihtsalt super. Lisaks on peet väga hea asjaosaline veel salatis ning magusaks sobiv koos Marjuga disainiööl tehtud peet-mesi-pähkel maiusena.....ja siis on veel üks marinaad peedile, mille kasuks räägib: ülim valmistamise lihtsus, vägagi mõnus maitse ja köögivilja tervislikkus (viidates köögiviljakuule). Needsamad peedilaastud said ka kiitusi ühel üritusel, kuhu neid maitsmiseks valmistasin. Soovitan lihtsalt kahvliga maiustada, leiva kattena või lisandiks liha kõrvale.

250 g toorest peeti (puhastud kogus)

Marinaad:
2 sl oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
1-2 sl austrikastet
2 sl sojakastet
näpuotsatäis suhkrut

Sega marinaadiained omavahel. Lõika toorest peedist kartulikoorijaga õhukesed viilud (võid ka kuubikuteks lõigata) ning aseta marinaadi ööpäevaks.

Peedipesto

Viimasel ajal tunduvad minu kööki vallutavat erinevad pestod. Ürte ning umbrohulisi on niipalju endal käest võtta, et peaks lausa kohustuslik olema ja neid kõiki maksimaalselt ära kasutama. Praegu ongi üldiselt nii, et kasutan võileivakattena vaid valdavalt pestot. Pole ju mõtet koormata oma võileiba kümne asjaga, ilma neid maitseid kõiki koos tundmata ja nautimata. Nagu ütles Tammuri talu peremees, siis pesto valmib igasugusest rohelisest lehest. See pesto on selles mõttes veidi erinev, tänu peedile.

Sellise peedipesto võrgutav maitse jäi meelde hiljuti kohvik Mooni külastades, kus see minu tellitud salatis tekitas üllatavat maitseelamust. Tekitas tõelist sõltuvust, mistõttu on ainuõige seda ka ise kodus teha. Vihjamisi ütlen, et tunduvalt maitsvam on valmistada seda pestot röstitud peetidest, kuna see annab ikka hoopis maitsvama maitse, kui niisama keedetud peedist valmistatu. Soovitan kasutada traditsiooniliste seemnete (päevalille-, seedertmänni-, kõrvitsaseemned) asemel pähkleid, mis tekitavad minu meelest tunduvalt mahlasemat ning nüansivõrra rikkamat maitseelamust.

300 g toorest peeti

2 küüslauguküünt
1 tl oreganot
soola
25 g parmesani
1-1,5 dl oliiviõli
2 sl röstitud päevalilleseemneid* (soovitan soojalt kasutada India või Kreeka pähkleid)

Koori peedid ning lõika õhemateks viiludeks või sektoriteks. Aseta need ahjuvormi ja lisa viilutatud küüslauguküüned. Piserda peale veidi õli ning raputa peale oreganot ja soola. Rösti peedisektoreid ahjus 200 kraadi juures (kasutasin grillrežiimi) 40-45 minutit. Seejärel lase veidi jahtuda.


Seejärel pane köögikombaini needsamad grillitud peedid ja küüslauguküüned (koos vormis oleva õliga). Lisa riivitud parmesan, seemned ja õli (vastavalt kui vedelat või tihket pestot soovid) ja mikserda kõik ühtlaseks. Ongi valmis.

*seemnete röstimiseks pane need kuivale kuumale pannile ning lase neil seal õigeveidi pruunistuda.