Võiku röstitud tomatite, burrata ja prosciuttoga

Üks tõeliselt toitev amps, mis sobib suurepäraselt nädalavahetuse hommikutesse. Kreemjas burrata, maitserohked röstitud tomatid ja toorsink teevad sellest maitsva võileiva, mis sobib igal hooajal nautimiseks.

Kogus: 2-le
Valmistamisaeg: 15-20 minutit

2 viilu (Fazeri Juuretise) peenleiba seemnetega
2 sl pestot
2-4 viilu prosciutto sinki
1 burrata pallike
palsamikreemi
basiilikulehti

Röstitud tomatid:
suur peotäis kirsstomateid
1-2 sl oliiviõli 
1 tl kuivatatud tüümiani
soola, pipart

Röstitud tomatite valmistamiseks tõsta tomatid ahjuvormi. Nirista juurde oliiviõli, lisa tüümian ja maitseks soola, pipart. Sega kõik segamini ja küpseta tomateid ahjus 200 kraadi juures ca 15 minutit ehk seni kuni need on mõnusalt pehmed. Sega kogu segu kiirelt lusikaga läbi. 

Rösti peenleivaviilud ja määri peale pesto. Lisa prosciutto ja tõsta mõlemale saiaviilule pool burrata pallikesest. Aseta sellele röstitud tomatisegu. Nirista üle palsamikreemiga ja lisa peale mõned basiilikulehed.

 Postitus sündis koostöös Fazer Eestiga.  

Suvine külmsupp suitsukanaga

 Suvisesse aeg kuulub alati üks maitseb külmsupp. Ja hooajale kohaselt on lihtne retsept Teie eest. See on toitev ja eriti sobilik just siis, kui isu väga ei ole ning ka väga palju köögis ei viitsi toimetada. Külmsupp on lisaks ka suurepärane külmkapitühjendusroog, mis tähendab, et suppi võid lisada kõike sobilikku, mis külmkapis leidumas on. Lisa siia suppi eelmisest toidukorrast järelejäänud kartuleid või grillitud liha. Siia suppi sobib hästi ka viimane tükk mistahes juustu, sinki või purgipõhja jäänud pestot. Ühesõnaga - ole loov!

Kogus: kolmele
Valmistamisaeg: 15min + maitsestumisaeg

200 g suitsukana
100 g kurki
1 tomat
3 hapukurki
4 redist
4 keedetud kartulit
4 keedetud muna
1 purustatud küüslauguküüs
3 sl tilli ja/või murulauku
oliiviõli
1 liiter keefirit
soola, pipart, suhkrut

Tükelda retsepti 7 esimest komponenti ja tõsta need suurde kaussi. Lisa purustatud küüslauguküüs ja hakitud maitseroheline, maitsesta korralikult. Nirista segu kergelt üle oliiviõliga. Sega ja pane külma maitsestuma u 20 minutiks. Vala juurde keefir ja sega kogu supp läbi. Maitsesta lõplikult.

Lihtne kalasalat

Vaikselt rändabki suvi sügisele külla ning tegelikult ma ei kurda. Ka sügisel on ju tegelikult oma võlu ja omamoodi sära. September on minu arvates üks eriti maagiline kuu, pakkudes nii kargeid hommikuid, nauditavaid vihmahooge kui ka lugematult hulgal erinevaid sügisande. Enne veel, kui sügisroad end lauale sätivad, tuleb võtta aga viimast suvele omastest ja sobivatest roogadest. Seetõttu sobitub ehk veel suve lõpu soojade ilmadega üks äärmiselt lihtne kalasalat. Ega selle salati puhul pikka juttu olegi. Tuleb vaid komponendid alusele laotada ning kogu taldrikul olevat värskust suitsukala ja kastmega kostitada.

Kogus: kolmele

Valmistamisaeg: 15 minutit

100 g Farfallesid või muud meelepärast pastat
4 suuremat redist
125 g kirsstomateid
150-200 g suitsukala
paar peotäit rohelise salati lehti
ca 3-4 sl meelepärast salatikastet (kasutasin Hellmann´s tšillikastet)
3 sl riivitud parmesani
musta pipart,soola
pisut sidrunist pressitud mahla

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees valmis, nõruta ning jahuta. Viiluta redised ning lõika tomatid pooleks. Tükelda suitsukala. Laota salatilehed alusele koos keedetud pasta rediseviilude ja kirsstomatitega. Nirista peale kaste ning tõste seejärel peale suitsukala ja parmesan. Raputa peale pipart, piserda peale pisut sidrunimahla ning serveeri!

Postitus valmis koostöös Hellmann´s Eestiga!

Hellmann´sil on hetkel käimas ka üks kampaania: Mine Selverisse, osta ükskõik milline Hellmann's toode, registreeri end lehel greattasteclub.com (sel lehel ka täpsem info) ja saa eripakkumisi restoranidesse.

Tomati-kapsahautis

Uuuhh, kuidas mulle meeldivad sellised lihtsad ja kodused toidud. Täpselt selline retsept on ka alljärgnev - lihtne, kodune ning äärmiselt maitsev. See roog on tuletatud tegelikult klassikalisest kapsahautisest, millele siis täiendavalt lisatud juurde pisut purustatud tomateid, porgandit, peekonit ning muud head ja paremat. Kõrvale paku kartulit, tatart, mõnda köögiviljapüreed või siis söö nagu mina - lihtsalt niisama, ilma täiendavate (ja kohati segavate) lisanditega!

Retsept valmis Rannamõisa linnulihablogisse.

Mitmele: 6
Valmistamisaeg: 45 minutit
Muu :Gluteenivaba, laktoosivaba

150 g porgandit
450 g värsket kapsast
1 sibul
100 g suitsupeekonit
450 g kalkunihakkliha (või muud meelepärast linnuhakkliha)
2 tl paprikapulbrit
kimbuke värsket tilli
ca 5 dl kanapuljongit
2x400g purustatud tomateid
soola, pipart, suhkrut
õli

Koori porgand ning viiluta. Lõika kapsas õhukesteks ribadeks. Haki sibul ja peekon tükkideks.

Prae peekonitükke paksupõhjalises potis ning kohe, kui rasv hakkab tekkima, lisa hakkliha. Prae seni, kuni hakkliha roosakas värvus kaob. Tõsta kogu segu potist. Kuumuta samas potis pisut õli ning prae sibulatükke umbes minutijagu, seejärel lisa porgandiviilud ja kapsaribad. Lisa ka hakklihasegu ja sega juurde paprikapulber ja hakitud till. Lisa puljong ja purustatud tomatid. Maitsesta ning hauta madalal kuumusel kaane all 30 minutit ehk seni kuni porgand ja kapsas on pehmed. Maitsesta lõplikult.

Ahjupuder peedi ja kitsejuustuga

Kitsejuustuga haakub minul mõtteis koheselt peet. Muidugi ei ole siin miskit üllatuda, sest nende kahe kooslus on lihtsalt võrratu. Kui isegi püüda kitsejuustuga miskit muud sobituda, siis see hästi toimiv sõprus ei taha kuidagi meelest minna ning ka seetõttu on siin postituses peategelasteks loomulikult kitsejuust ja peet... ja seda ahjupudru koostises. Tegemist on soolase poole kaldu oleva toitva roaga, mis ei sobi mitte ainult hommikulauale, vaid on sobiv ka lõunasel ja õhtusel ajal. Lisaks pistsin sellele ahjuroale katteks peale veel kitsepiimast valmistatud valgehallitusjuustu, mis küpseb ahjus kuidagi eriskummaliselt mõnusalt ning sobib kogu roaga imehästi kokku.

Kasutusel olid mul Chavroux juustud (määrde- ja valgehallitusjuust), mis on valmistatud kitsepiimast ning millele on omane pigem mahedam mekk, kui intensiivne kitsejuustule omane maitse. Poodides on need juustud ka väga lihtsasti leitavad ning hinnaklassilt ka pigem sõbralikud. Minul kulub kodus igasugu juustu ikka väga palju. Neidsamu juustusid soovitan aga kasutada näiteks püreesuppides. Praegune hooaeg oma võluvate sügiandidega lausa soosib seesuguste suppide valmistamist ( kindlasti proovi peedisuppi koos pehme kitsejuustuga:)). Ka soolane hommikupuder mis tahes kujul võiks seesugust lisandit soovida.... Siis meenub mulle veel üks koogike, mida olen valmistanud ning milles pisut pehmet kitsejuustu on lausa kohustuslik. Õigemini koosneb kook pehmest kitsejuustust, munadest, meest ja veidikesest Kreeka jogurtist, mis siis ainete kokkusegamisel ahju rändab kolmveerand tunniks. Need mõlemad juustud sobivad lisamiseks ka omleti, pannkookide või tortiljatäidiseks. Samuti röstitud leivaviil ohtra kitsejuustu, munapudru ja rohelise salatiga on lihtne, aga väga maitsev algus päevale. Pistke ka kotletitainasse või siis lisage pehmesse kitsejuustu ohtralt ürte, pähkleid, kuivatatud puuvilju ning veeretage sellest pisikesed suupistepallikesed, mida serveerite koos oliiviõli ja värske saiaga. Ja siis veel grillitud köögiviljad või hoopis praetud seened kitsejuustuga?! Võimalusi igastahes jagub.

Selle roa valmistamiseks oleks hea, kui kasutatav tomat oleks kooritud. See ei ole kohustuslik, kuid siiski on lõpptulemus oluliselt parem, kui süües ei kohtuta vintske tomatikoorega, mis kuidagi teiste komponentidega sõbruneda ei soovi. Tomatikoore eemaldamine on äärmiselt lihtne ning selle pisikese vahekäigu võiks ette võtta kindlasti. Tomati koorimiseks tee esmalt selle alumisse otsa (mitte varrepoolsesse otsa) noaga ristikujuline sisselõige. Seejärel pista tomat keevasse vette umbes 10-15 sekundiks. Seejärel pista tomat korraks (jää)külma vette. Nüüd koori noaga lihtsa vaevaga tomatil nahk maha, alustades koorimist eelnevalt tehtud lõike kohast.

1 suurem tomat
200 g täistera kaerahelbeid
225 g riivitud peeti
2 sl tüümiani (lehti)
3,5 dl köögiviljapuljongit
soola
50 g pehmet kitsejuustu (määrdejuustuna)

30 g Kreeka pähkleid, hakituna
100 g kitsepiimast valgehallitusjuustu

Tükelda eelnevalt kooritud tomat väikesteks tükkideks. Sega kokku retsepti 4 esimest komponenti, vala juurde puljong. Sega ning lisa pisut maitseks soola. Laota segu ahjuvormi ning küpseta seda 180 kraadi juures 25 minutit. Seejärel lisa vormi väikeste tükikestena pehme kitsejuust ning sega see peedisegule sisse. Laota peale pähklid. Lõika valgehallitusjuust viiludeks ning tükelda käte vahel väiksemaks. Laota juustutükid vormi kõige peale. Pista vorm uuesti ahju ning küpseta ülemisel siinil grillrežiimil seni, kuni juust on sulanud. See võtab aega vaid hetk, nii et ära ahju juurest väga kaugele mine!

Lihtne kodune tomatiketšup!

Kes meist ei armasta ketšupit, mis lisandina koos rohelise sibulaga koduste praekartulite kõrvale nii hästi passib. Veelgi parem on siis, kui see tomatilisand on isetehtud. Kui tomatihooaeg on täie hooga käimas ning nende punapõsksete andide rohkusest ei ole enam pääsu, siis on hea mõte valmistada kodust ketšupit. Selline isetehtud tomatikaste/-ketšup valmib lihtsalt ning maitseb nii-nii hästi. 

Kõik käib lihtsalt! Ketšupi valmistamiseks tuleb vaid vajalikud komponendid potti pista ning siis oodata, millal segu sobiva paksuse ja pehmusega massiks pliidil podiseb. Seejärel pisut püreestamist ning maitsestamist ja seejärel ongi isetehtud ketšup valmis! Enne ketšupi valmistamist siiski aga mõned soovitused ja tähelepanekud:

• Ketšupi valmistamisel nõuavad mitmed retseptid tihtipeale eelnevalt tomatite koorimist. Tegelikkuses on see lihtsalt üks aeganõudev tegevus. Ketšupi hautamise ja püreestamise tagajärjel tomatikoor seguneb märkamatult kogu segusse ning seetõttu pole ma ise tomatite koorimise peale kunagi aega kulutanud;)
• Parima lõpptulemuse saavutamiseks eemalda enne valmistamist tomatitelt  plekid ja pehmed kohad;
• Ketšupis kasuta mistahes suhkrut – muscovado ja fariinsuhkur annavad lõpptulemusele juurde pisut karamellisemat maitset, tavaline suhkur jätab aga ketšupi klassikaliselt magusaks, demerera suhkur annab samuti teisugust huvitavat mekki;
• Suhkru asemel olen magustajana kasutada ka mett või vahtrasiirupit;
• Äädikatest võib ketšupile lisada klassikalist kanget äädikat või siis mahedamat õuna-, riisi- või veiniäädikat. Kangusest oleneb loomulikult lisatav äädika kogus;
• Vürtside ja ürtide valik kastmes oleneb täielikult valmistaja eelistustest. Pea aga meeles, et ketšupil peab siiski olema maitset! Siinses retseptis olen kasutanud pipart, sinepiseemneid, kaneelipulka loorberilehti, nelki ja muskaatpähklit; 
• Tülikas on peale keetmist kõik potti pistetud vürtsid ükshaaval välja noppida. Seetõttu meisterdan tavaliselt valmis marlist ürdikotikese. Selleks pistan vajalikud vürtsid marlile, pakin need kokku, kinnitan niidiga ning pistan keetmine ajaks potti*
• Kui soovid paksemat ketšupit, siis lase tomatisegul lihtsalt kauem keeda - nii aurustub vesi korralikumalt välja;
• Säilitamiseks soovitan pigem kauem keedetud tihkemat tomatisegu;
• Lisaks klassikalisele tomatiketšupile võib valmistada igasugu erinevate lisanditega ketšupit – kasuta lisandina tšillit, erinevaid ürte, küüslauku, karrit vms. Lisandid lisa segule püreestamise käigus;
• Kui soovid täielikult ilma seemneteta ketšupit, siis suru peale püreestamist kogu mass läbi sõela;
• Soovite kollast ketšupit? Sel juhul kasuta valmistamisel kollaseid tomateid ning valget sibulat;
• Hoidistamiseks pista kuum tomatihoidis kohe peale valmimist eelnevalt ettevalmistatud pudelitesse/purkidesse;
• Pista tomatipasta pigem pisematesse pudelitesse/purkidesse, sest juba avatud kodune tomatihoidis ei säili nii kaua!
• Vanaemad soovitavad enne purgi sulgemist hoidise pind katta sularasvaga – see aitab hoidisel paremini säilida!
• Korralikult suletud ja jahedas hoitud tomatiketšup säilib u 6 kuud.

Kiire õhtusöök - kalavorm tomatite ja saiapuruga

Alljärgnevat toitu olen ma vist söönud juba ajast kui ma päris väikene olin. Kui ma õigesti mäletan, siis see retsept on leitud ühest tervislikust kokaraamatust, mis oli oma aja kohta ikka väga uudne ja uhke kokandusteos. Niisiis sai seda proovitud ning nii on see saanud meie peres üheks kiire aja lihtsasti valmistatavaks kalatoiduks. Minu ema firmatoit on see ka, nii et seetõttu olen seda ausalt öeldes vaid paar korda ise valmistanud (kusjuures see retsept on veidi sarnane Mari-Liisi firmaroale).

Kui juunikuu ajakirja "Maret" oli vaja valmistada lihtsat toitu, mis valmiks kiirelt ja väheste komponentidega, siis tuli seesama kalavorm koheselt mõttesse. Kuigi seda toitu võib valmistada igal ajal, siis praegune hooaeg soosib seda toitu veel eriti hästi - tomatid on oma parimas vormis ning taljejälgijad saavad ka söönuks.

Tummine tomatisupp jahedateks ilmadeks, videoretsept ning lugu sellest, kuidas kolm on kohtuseadus.

Selle aasta sügis ei ole kohe üldse minu jaoks soodne olnud - eelmisel laupäeval sõideti sisse minu parkivale autole nii, et terve uks vajab nüüd vahetamist. Pühapäeval suutsime söbrannaga tema objektiivi puruks kukutada, mis oli meil pildistamiseks ülioluline ühe tähtsa projekti jaoks. Ja, et sellest veel vähe oleks, suutsin ma esmaspäeval kogemata (arvatavasti oli see tingitud liigväsimusest ja vähesest magamisest) kustutada oma arvutist üle 100GB jagu toidupilte, mis enamjaolt sisaldasid erinevaid, veel esitlemata, toiduprojekte. Õnneks küll on pildid tänu tarkadele arvutimeestele suuremas osas taastatud, kuid nüüd ei väsi ma kordamast - back up, back up, back up. Mu enda arvuti on veel paranduses, sest lootus on veel ehk üht-teist päästa, aga tunne kui näed, et sinu viimase poole aasta töö on lihtsalt kadunud, ei ole üldse meeldiv..Võin end aga lohutada, kuna õnnetused tulevad ikka kolme kaupa ning minul on see arv õnneks täis:) .....aga nüüd postituse juurde.

Oktoobrikuu keskel plaanisime Rannamõisale teha mõned retseptivideod Ööbiku Gastronoomiatalus, ideeks talletada filmilindile paar lihtsat retsepti. Niisiis sai minu esimesena valitud retseptiks seesama tomatisupp, mis oma olemuselt minestrone suppi meenutab. Olen päris tihti sellist suppi valmistanud, aga alati nö käe järgi kõike lisanud. Lõpuks aga võtsin ükspäev seda toitu tehes väikese paberi kõrvale ning panin kõik koostisained kohusetruult kirja. See supp on tõesti hea ja lihtne ning praegusesse hooaega veel eriti sobiv.

Sügis on alanud äpardustega ning ega muidugi minu sõit Pärnust filmimiskohta lihtsalt ei möödunud. See seletab ka tõsiasja, miks ma videoõpetuses näen välja justkui metsast välja astunu. Ütleme nii, et peaaegu, see nii just oligi. Nimelt otsustas minu üleskirjutatud teejuhend mind täielikult valesse kohta juhatada, nii et mingi hetk avastasin ennast keset sopast põlluteed. Vaikselt hakkasin juba autoabi numbrit meelde tuletama - lihtsalt juhuks, kui mu auto otsustab kuskile äkitselt kinni jääda. Lõpptulemusena abi mul vaja ei olnud, küll aga osutus minu algselt plaanitud tunniajane autosõit kahetunniseks (või ehk pikemakski?). Lõbus-lõbus. Ja tänu toredale valele külateele oli minu puhas tumesinine auto muutunud ülenisti helehalliks.

Lõpptulemust näete videoretseptina selle postituse all.

Pasta ahjus röstitud tomatite ja peekoniga

Kellel leidub veel suvel kasvuhoones kasvanud tomateid? Nagu iga aasta, siis ka tänavu korjasin oma kasvuhoonest veel rohelised olevad tomatid põõsastelt kokku, pakkusin need paberisse ning ladusin suurde kasti. Seal nad siis pimedas tasakesi punaseks muutuvadki - ja niimoodi ongi võimalik ka keset oktoobrit koduseid punaseid tomateid süüa. Selle jutuga tahtsin ma jõuda selle retseptini, pastatoiduni, mida olen korduvalt teinud siis, kui aega napib. Siin retseptis ei ole muud kui pasta valmis keeta, tomatid mõneks ajaks ahju unustada ning siis koos praetud peekoniga kõik omavahel kokku segada. Ja kui tomatid enam tomati nägu ja maitset välja ei anna, siis võib ahju pista kirsstomatid.

Seda retsepti valmistasin ka "Sööme ära" kampaanias. Videot sellest näeb siitsamast postituse alt:)

Tomatid ja selle suve võileib

Tomatid, tomatid, tomatid! Need ja kõik muu hooajaline kraam on hetkel toidulises mõttes vägagi moes. Minu suvila kasvuhoones kõrguvad tomatid kahjuks valmis veel ei ole. Silmnähtavalt aga päevast-päeva küljes rippuvad tomatid aina suurenevad ja suurenevad. Tänavu tõotab tulla üsnagi tomatirohke hooaeg. 

Kui omal tomateid veel ei ole, tuleb need soetada turulettidelt - neid on seal erisuuruse, -kuju ja -maitsega. Üks tore turutädi, kes Pärnu turul hiiglama häid tomateid müüb, nimetab oma punapõskseid saadusi figuurikateks tomatiteks. Need on tal tõesti erilise kujuga, sellised kiiksuga, millisena saavad valmida ainult koduselt kasvatatud tomatid. Maitselt on aga need nii magusad ja ehtsad. Esmalt tuleb muidugi võtta üks mõnusalt küpse kodumaine tomat ning see koos suhkruga ära süüa. Teate ju küll - kastate tomati suhkrusse, hammustate, siis jälle kastate suhkrusse ning siis jälle hammustate. Sellisel meetodil sai lapsena suviti tomatitega tihti maiustatud.

Tomativõileivad on samuti hirmus head. See tomativõileib polegi miski retsept ja ega ka selle valmistamine eriline raketiteadus.Nii nende hooajaliste retseptidega paraku kipub olema - kõige lihtsamad toidud on need kõige erilisemad. Tomativõileib on koos kohviga üks maitsev hommikune ärataja, mis viimasel ajal minu hommisöögilaual vägagi tihe külaline.

Võta lihtsalt paar viilu leiba. Määri sellele parajalt meeldivas koguses toorjuustu (minu viimase aja lemmikuks on Farmi pikantne toorjuust). Lõika peale tomativiilud ning raputa peale värskelt jahvatatud musta pipart ning soolahelbeid. Veidike rukolalehti on ka tomatitel üsnagi toredad. Ongi valmis!

Ja siis kui need võileivad on valmis meisterdatud, tuleb valmistada veel tass kohvi ning rahulikult nautida mõnusat hommikusööki.

Suvi on oivaline, isegi siis kui ilmad väga kiitmist ei vääri:)

Ahjuküpsed tomatid oliiviõli, salvei ja küüslauguga

Tomatirohkesse kasvuhoonesse sisenedes tunned värskete, küpsete tomatite aroomi, mis teeb hilissuvised ja juba jahedamad ilmad tükimaad soojemaks ja helgemaks. Mõned aastad tagasi, kui suvilas veel terve suvi pidevalt kohapeal viibisin, olin ma tõsine tomatikasvataja. Igal hommikul viisid esimesed sammud läbi kastemärjase hoovitee kasvuhoonesse, et seal siis tomatitaimi veidi poputada ja värskendada. Selline hoolitsus kandis vilja umbes-täpselt augustikuus, kui tomatiuputus suvilasse saabus. Sellisel ajal oli minu lemmiksöögiks suhkrused tomatid, mis siis iga ampsu järel aluse peale kallatud suhkrukuhilasse kastetud. Olgem ausad, selline suutäis küündib ka hetkel minu lemmikute hulka. Niisiis, kätte on jõudnud ka selle aastane tomatiuputus, seda küll mitte minu kasvuhoone tomatite näol, kuna paaripäevased külastused suvilamajja lihtsalt ei võimalda korralikult tomatitaimi kasvatada. Õnneks aga leidub mitmeid tomatikülluse käes kannatavaid tuttavaid, kes lahkesti oma saaki jagavad. Aitäh ja pikk-pikk pai!

Ühest oma lemmikust aga alljärgnev retsept. Õnneks on mul peenral üsna reipalt vohamas salvei - üks minu lemmikmaitsetaimi nii praetult kui ka värskelt tarbituna, seetõttu ei saa kohe mitte salveid eemal hoida tomatist, oliiviõlist ja küüslaugust. Ideaali-lähedane kooslus, kas pole?


Nii saabki valmistada ahjus küpsetatud tomateid. Sobivad niisama, röstsaia peale või siis näiteks tatrapudru lisandiks, nagu mõni aeg tagasi valmistasin. Tomatid peavad jääma küpsenud ja veidi juba kuivanud, kuid siiski lõpptulemusena mahlased. Ise olen küpsemisajaks arvestanud ca 1 tund (või veidi rohkem), kuid muidugi oleneb küpsemistemperatuur suuresti tomatisektorite paksusest. Lihtne loogika - mida õhemad sektorid, seda kiiremini küpsevad.

6 tomatit
4 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt
12 salveilehte
kimbuke peterselli
meresoola/pipart

Lõika tomatid sektoriteks (1 tomat lõika ca 10ks sektoriks), lisa oliiviõli, purustatud küüslauguküüned, hakitud salvei ja petersell. Sega kõik ettevaatlikult omavahel, vahepeal soola ja pipraga maitsestades. Aseta maitsestatud tomatisektorid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning lase neil valmida 120 kraadi juures ca 1tund.

Suvine külm tomati-basiilikusupp lapi juustuga

Supp, mida saab tänu küpsetele tomatimaitsega tomatitele valmistada ainult suvel, nii et ainuõige aeg on seda hetkel teha. Arvestades, et tegemist on ülilihtsa retseptiga, siis sobib see ideaalselt kiireks vahepalaks ja esimeseks nälja peletamiseks. Kuumad ilmad on ainult plusspunktiks selle supi juurde:)

Retsepti tee sai minu toidulauale ühel päeval Põhjaka koduleheküljel üleval olnud päevamenüüst. Alustasin menüü lugemist - külm tomatisupp ning minu süda oli koheselt võidetud. See kohe kutsus võimatult kuumal suvepäeval ennast proovima.

kahele
ca 500 g tomateid
2 sl värskelt hakitud basiilikulehti
0,5 tl palsamiäädikat
1 tl suhkrut
soola, pipart
100 g lapi juustu

Koori tomatid, selleks lõika noaga tomatitele peale ristid ning kasta need umbes 30sekundiks keevasse vette, seejärel koori tomatitel “nahk”. Eemalda tomatitel varre koht ning pane tomatid kaussi, lisa hakitud basiilik, palsamiäädikas, suhkur ja veidi jahvatatud pipart. Mikserda kõik püreeks, Maitsesta soolaga (vajadusel lisa veidi suhkrut) ning mikerda veel korra. Aseta supp kaussidesse.

Tükelda lapi juust kuubikuteks ning prae kuumal pannil mõlemad pooled läbi (selleks ei kulu kaua aega). Aseta juustutükid supile ning serveeri kohe, kuni juust on veel mõnusalt sulanud konsistentsiga.

Tomatikaste - natuke vürtsikas, natuke magus

/Prindi retsept/

Üldiselt näeb mind toidupoes ringi siblimas koos valge paberitükile kritseldatud poenimekirjaga. Ilma selleta ma lihtsalt unustan vajalikke asju osta. Nii ka seekord, kui tahtsin valmistada oma juuksuri antud retsepti järgi tomatihoidist. Samas hea vähemalt seegi, et tomatid poekorvi panin (muidugi saab kõige parema tulemuse suvelõpu magusatest koduaia tomatitest). Väikeste muudatustega aga valmis tohutult hea asi, mida olen kasutanud pastakastmena ning liha kõrvale (ja mis seal salata ka niisama olen lusikaga kallal käinud) – nii nauditav...

1 kg tomateid
1 tšillipipar 1 sibul
3 marineeritud kurki
100 g suhkrut
3 nelgi tera
0,25 tl kaneelipulbrit
1 dl punase veini äädikat
0,5 tl jahvatatud koriandrit
1 sl sinepit
1 tl soola

Pista tomatid minutiks keeva vette, seejärel koori noa abil nahk maha (keeva vette pistes on kergem koorida). Tükelda kooritud tomat, tšillipipar, marineeritud kurgid ja sibul väiksemateks tükkideks. Pane kõik potti, lisa suhkur ning keeda tasasel tulel 1 tund. Seejärel lisa kõik maitseained ja keeda veel 30 minutit. Tõsta kuum valmis segu purkidesse. Kaste on lõplikult valmis umbes 2 nädala pärast.

Peedine külmsupp

Soojade ilmade ajal olen ma lausa vaimustuses suvistest külmadest suppidest - nii turgutav ja suviselt kerge. Külmasid suppe hakkasin ma armastama, kui tegin esmakordselt okroškat. Seekord sai valmistatud okroškaga samal põhimõttel valmivat peediga külma supi varianti. Üldiselt on selle supiga nii, et sisse käib kõik, mis külmkapis olemas on või eelmise päeva toiduvalmistamisest järel, nii et retsepti väga näpuga järgi ajada pole mõtet. Selle supi kohta pean ütlema vaid kiidusõnu. Supis sisalduv peet annab supile mahlaka maitse ning pealekauba armsa roosaka värvuse.


4-5le inimesele

3-4 kartulit, keedetuna
1 peet, keedetuna
2 hapukurki
3-4 lillkapsast rebitud õisikut, keedetuna
1 muna, kõvaks keedetuna
100 g grillvorsti või –liha
1 tomat
5 redist
aiamaal leiduvat maitserohelist (till, roheline sibul, petersell)
1 väiksem küüslauguküüs (soovi korral)
2-3 sl oliiviõli
2-3 sl mahedat sinepit
750 ml - 1 l keefiri
soola, pipart, suhkrut

Lõika kuubikuteks kartul, peet, hapukurk ning haki väiksemateks tükkideks lillkapsaõisikud, muna, grillvorst, tomat, redis. Sega sisse peeneks hakitud maitseroheline (soovi korral ka peeneks hakitud küüslauguküüs) ning omavahel segatud oliiviõli-sinepi segu. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga ning jäta ca 15 minutiks jahedasse maitsestuma. Seejärel vala juurde keefir ning sega kõik seamini, vajadusel maitsesta veel. Serveeri jahedana!

Tomati-basiiliku bruschettad

Keegi vist ei vaidle vastu sellele, et tomat ja basiilik on justkui kokku loodud parimast parimad sõbrad. Basiilik mu rõdukastis vohab hirmsa kiirusega ning poes müüdavad tomatid hakkavad juba täiesti tomati maitset ja ilmet omandama. Seetõttu saab valmistada endale ühe õige tomati bruschetta (talvel on selle valmistamine lausa keelatud, kuna tomatite maitse sarnaneb rohkem maitsetule pleekinud käsnale). Niisiis on basiilik juba omastkäest võtta, veel natuke ja siis saab ka tomateid otse oma rõdukastist näpata. Lihtne ja hea, minu lemmik!


saiaviile (parajalt paksult lõigatud)
mõned küüslauguküüned
küpseid tomateid
peotäis basiilikulehti
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
näpuotsatäis suhkrut
oliiviõli
pisike sorts valgeveiniäädikat
Valmista ette saiad, selleks rösti saiaviilud rösteris või ahjus kuni nad on mõnusalt krõbedad. Seejärel hõõru saiaviile pealt poolitatud küüslauguküünega (see annab juurde nii hea maitse).

Tomatisegu valmistamiseks pane kaussi väiksemateks tükkideks lõigatud tomatid ja peeneks hakitud basiilikulehed. Lisa meresool, must pipar, suhkur, sorts oliiviõli ning tilgake veiniäädikat. Sega ning aseta saadud tomatisegu ettevalmistatud saiadele.

Tomati-juustupirukas

Hetkel on meil köögis totaalne remont, seetähendab siis seda, et ainsate köögitarvikutena asetsevad seal uus puuküttegapliit ja külmkapp. Loomulikult ei saa ma kuidagi viivitada uue pliidi sisse õnnistamisega – seepärast kuhjan söögitoas asjad eest ning teen sinna endale pisikese nurgakese piruka tegemise ajaks.
Pean ütlema, et ahi töötab ideaalselt, eriti hea on see, et võrreldes vana pliidiga, on uuel kraadiklaas, mis näitab siis hetkel ahjus oleva temperatuuri. Antud piruka tegemine oli ausalt öeldes kindlapeale minek. Kindlasti sinihallitusjuustusõprade lemmik.

Põhi:
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
5 sl õli
1 dl riivitud keedetud kartulit
1 dl riivjuustu
1 dl vett

Kate:
3-4 tomatit
100 g sinihallitusjuustu
värsket peeneks hakitud basiilikut
musta pipartpipart
100 g riivitud juustu

 
Põhja jaoks sega kuivained omavahel ning lisa ülejäänud komponendid. Sega ühtlaseks. Suru tainas ümmarguse koogivormi (Ø 22-24 cm) põhja ja äärtele. Eelküpseta 175 kraadises ahjus 10 minutit.

Eelküpsenud põhjale aseta peeneks pudendatud sinihallitusjuust, kata tomativiiludega ning raputa üle basiiliku ja musta pipraga. Kata pind riivitud juustuga. Küpseta 175 kraadi juures ca 30 minutit.

Pappa al pomodoro ehk saia-tomatisupp

Mulle on harjumuseks kujunenud, et panen hommiku kella 7ks kella helisema – see siis on täpselt 3 tundi enne lapse ärkamist. See on aeg kus ma küpsetan või toimetan midagi. Mõnel luksuslikumal hommikul teen endale aga suure tassi karamelliteed piimaga, istun rõdul ning loen miskit. Paar päeva tagasi sirvisin Jamie Oliveri Itaalia kokaraamatut ning mulle jäi seal silma saia-tomatisupiretsept. Tundus päris huvitav. Täna siis saigi järgi proovitud (väikeste mugandustega)...ja maitses vägagi mõnusalt. Eriti meelejärele on see kindlasti tomatisõpradele. Kui teile meeldib näiteks gazpacho või kasvõi tavaline tomati-basiiliku salat, siis meeldib ka see supp. Mees ütles, et supp maitseb väga itaalialikult. Ps! Selles retseptis saad väga edukalt kapis seisva kõva saia ära kasutada.


kolmele

250 g kirsstomateid
2 küüslauguküünt
1 kimp värsket basiilikut
oliiviõli
meresoola
musta pipart
400 g (1 purk) ploomtomatite konservi
vett (1,5 tomatikonservi purgitäit)
200 g (kõvaksläinud) saia
suhkrut
riivitud juustu

Torka kirsstomatitele augud sisse ning raputa neid kausis ühe viilutatud küüslauguküüne ja veerandiga basiilikulehtedest. Piserda üle oliiviõliga, puista peale meresoola ning pipart ning raputa veelkord kõik segamini. Seejärel pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta ahjus (võimaluse korral kasuta grill-funktsiooni) 180 kraadi juures ca 20 minutit (küpsetamine on vajalik maitsete välja toomiseks).

Kuumuta suures potis sorts oliiviõli, lisa ülejaanud küüslauk ning basiilikuvarred. Prae kergel tulel pidevalt segades, kuni need lähevad pehmeks. Lisa konservtomatid ja vesi. Tee tomatid lusikaga katki ning lase keema tõusta. Seejärel keeda tasasel tulel 15 minutit.

Lõika sai väiksemateks tükkideks ja lisa potti. Sega läbi ning maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Lisa basiilikulehed ja lase madalal kuumusel podiseda ca 7-10 minutit. Seejärel lisa supile ahjus küpsetatud kirsstomatid (lisa kindlasti ka kogu küpsetuspaberile tilkunud mahl). Sega suppi hoolikalt. Supp peab jääma paksem, pudru moodi tekstuuriga, seetõttu kohenda soovi korral lõpptulemust veega. Serveeri kaussides riivitud juustuga, mis on üle valatud 1 tl oliiviõliga.

Hakklihamuffinid

See retsept oli mul päris pikka aega kuhugi kadunud. Mõned aastad tagasi sai neid päris tihti tehtud ja nüüd kui retsept leitud, tegin neid jälle. Need muffinid on võrratu maitsega – täidiseks ja katteks mõnusalt sulav juust. Tõsi küll nad ei sobi niisama üksikult söömiseks, vaid ikka lisandina koos kartulite või nuudlitega. Sellegipoolest on tegemist väärt leiuga.


ca 12 tükki

1 dl riivsaia
2 dl hapukoort
1 sibul
500 g hakkliha
1 küüslauguküüs, purustatuna
1 muna
1 tl soola
0,5 tl purustatud musta pipart

Täidis:
200 g juustu
2 tomatit
pitsamaitseainet

Sega riivsai suures kausis hapukooreha ja jäta 10 minutiks paisuma. Lõika sibul noaga hästi peeneks ja sega kokku ülejäänud ainetega (kaasa arvatud hapukoore-riivsaia seguga). Määri 12 õõnsusega muffinipann võiga. Pane igasse muffinipanni õõnsusesse hakklkihataigent ning suru see vastu servi (soovitavalt jahuste kätega, nii on lihtsam hakklihataigent voolida). Kuna hakklihasegu tõmbub kokku, võiksid muffinid esialgu ulatuda õõnsuste servast natukene kõrgemale.

Täidise jaoks riivi juust jämedalt ning lõika tomatid viiludeks. Pane igasse vormi veidi riivjuustu, selle peale tomativiil, puista peale pitsamaitseainet. Kõige peale aseta uuesti riivjuustu. Küpseta 200° juures 20-30 minutit, kuni muffinid on pealt kenasti kuldsed.

Lihtne tomati-läätsesupp

Seekordseks nami-nami kooskokkamise teemaks on siis läätsetoidud. Siiamaani on läätsed mulle suhteliselt kauge ja tundmatu maa. Kusagil kapinurgas konutab mul küll üks suurepärane läätsevormi retsept, mida tuttavad tavaliselt valmistavad ning mis maitseb ülihäää, kuid seekord otsustasin siiski läätsesupi kasuks (natuke kardan, kas minu tehtud läätsevorm ka nii hea tuleb). Antud supi juurde tagasi tulles, siis tuli see küll väga hea. Ja mis tavaliselt nädala sees kõige olulisem – valmis kiiresti. Retsept nami-namist.

kuuele

2 sl õli
1 porgand, hakituna
1 sibul, hakituna
2 väiksemat porrut
1 l vett
2.5 dl läätsesid
400 g purustatud tomatit
2 aedvilja puljongikuubikut

soola,pipart
Hauta hakitud porgand, sibul ja porru õlis nõrgal tulel klaasjaks. Lisa vesi, kuumuta keemiseni. Lisa pestud läätsed, purustatud tomat ja aedviljapuljongikuubik. Vajadusel maitsesta soola-pipraga. Hauta valmimiseni.

Ahjus kuivatatud tomatid

/Prindi retsept/

Laenasin kuivatatud tomatite idee Anni Arro kokaraamatust Sepamaa talu köök, mis on minu arvates üks ilusamaid ja omapärasemaid raamatuid - see üllatab oma lugejaid maahõngulise illustratsiooni ja hõnguga. Peab ütlema, et peale suurepärase maitse, on sellisel kujul valmistatud tomatid heaks kaunistuselemendiks. Kuivatatud tomateid saab aga valmistada peamiselt siis kui ilmad juba külmad, sest see eeldab siiski puuküttega ahju olmasolu. Kuigi ega keelatud ei ole ka väga madalal kuumusel (ca 50 kraadi juures küpsetada 5-6 tundi) elektriahjus neid valmistada, aga oh seda elektrikulu!!!


keskmise suurusega küpseid tomateid
(mere)soola

Lõika tomatid sektoriteks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile nii, et lõikepool jääks üles. Puista üle soolaga ja pista ahju. Küpseta neid niikaua, kuni tomatid on parajalt krimpsus, kuid natuke veel mahlased. Tomatite valmistamisel on oluline, et kuumus ei oleks liiga kõrge ning kuivatamine toimuks aeglaselt. Tomatid võib puuahju pista ka siis, kui kütmine on nö lõppjärgus. Pole hullu, kui jätta tomatid öösek kuivama!