Pardirasvas valminud krõbedad praekartulid

/Prindi retsept/

Plaani kohaselt on nii, et kui valmistan pardifileed, siis järgnevad sellele needsamad krõbedad praekartulid. Kogun pannile eraldunud pardirasva ilusti pisikesse anumasse ning asetan külmkappi, et siis sellega mõnel õhtul vägitegusid korda saata kuldpruunide praekartulite näol. Täiesti ausalt võin öelda, et pardifilee valmistamisel on pardirasv lausa imeline asi, mis teeb kõige tavalisemate kartulitega lausa hämmastavaid imetegusid. Miskit gurmeerooga siia ei tule, kuid maitselt on need võluvad ja valmistusviisilt lihtsad. Pealegi on see suurepärane võimalus pardist eraldunud rasva kuskil maitsvalt ära kasutada. Kuna filee küpsemise ajal on soola juba pannile lisatud, siis kartulite praadimisel võib meresoola vaid minimaalselt lisada. Veidi magedama-maitse eelistajad võivad sootuks soola hiljem lisamata jätta.


kartuleid, kooritud

pardirasva
meresoola

Lõika kartulid noaga väikemaks ning keeda need soolaga maitsestatud vees pehmeks, nõruta. Pane pardirasv tulele kuumenema, seejärel lisa keedetud kartulid ning prae neid keerates seni, kuni muutuvad kuldseks. Praadimise vahepeal maitsesta meresoolaga.

Veidi uhkustav kolme-kihi-šokolaadikook

/Prindi retsept/

Millegipärast on kohustus vähemalt kord kuus valmistada juustukooki. Tükike veidi rammusat kreemjat kooki tekitab lihtsalt ületamatut võimu enda üle ning sunnib seda aeg-ajalt ikka küpsetama. Juba pikemat aega ei anna mulle rahu see imemaitsev koogike -minu koogivorm on seda kooki kohanud juba päris palju. Tahaks aga veidi teistmoodi. Ehk veidike uhkeldavamat? suursugusemat? veelgi kreemjamat? Pealegi peaks kuidagimoodi ära kasutama sügavkülmas olevat kõige viimasemat toormoosi-topsikut. Niisiis tuleb kokku ehitada endale kõige meelepärasem: põhjaks brownie, ideelt sama nagu Liina küpsetises ning katteks (vabandan, et ennast kordan) kaks kihti kõige kreemjamat toorjuustu-šokolaadimassi. Rammus, aga alati leiab mõne tähtpäeva või olulise põhjuse seda valmistada.

Fotokas on veidi vingerpussi mänginud ning brownie põhja kõrgeks pildistanud:) Tegelikkuses on see õigeveidi õhem.

125 g võid
125 g suhkrut
4 sl kakaod
näpuotsatäis soola
2 tl kuuma vett
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
40 g jahu
2 sl mandlilikööri (amaretto)

Šokolaadikihid:
600 g toorjuustu
200 g piimašokolaadi
100 g valget šokolaadi
toormoosi, meelepärasemat (serveerimiseks)

Põhja jaoks sulata või. Lisa suhkur, kakao, vesi, sool sega ning lase paar minutit jahtuda. Lisa munad ning sega läikivaks massiks. Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ning mandliliköör. Aseta tainas küpsetupaberiga kaetud lahtikäiva vormi (Ø22cm) põhjale ning küpseta 170 kraadi juures 15 minutit. Lase jahtuda.

Šulata šokolaadid eraldi vesivannidel. 400g toorjuustu sega piimašokolaadiga. Ülejäänud toorjuust sega valge šokolaadiga. Aseta jahtunud koogipõhjale piimašokolaadikiht ning selle peale määri valge šokolaadisegu. Lase külmkapis taheneda vähemalt 6 tundi kuni üleöö. Serveeri toormoosiga.

Croissant, mis maitsevõiga sõbruneb

/Prindi retsept/

Praegu võiks ju siin kirjas olla prantsuse sarvesaiakeste valmistamise retsept kohe päris-päris algusest, kuid jah - nagu ikka otsustasin lihtsama vastupanutee kasuks. Need siin on sarvesaiakesed, mis valmivad poole tunniga. Juba pikemat aega olen täiuslike võisaiade otsingul. Võib öelda, et ühed ideaalsed võisaiad ootavad mind Tallinna ühes kohvikus igakord kui pealinna satun:) (Olen loomulikult tänulik, kui keegi annab vihjeid veel kohtadest, kus oma ostus pettuma ei pea). Omamoodi võisaiade eksperdina võin öelda, et minu jaoks on olemas kolm olulist tegurit:

1. või - seda peab olema äratuntavalt parajalt, et otsustad rannahooajale parem mitte mõelda;

2. kihilisus - kahjuks on enamikud poes müüdavad võisaiad, nagu tavalised kahvatud pärmitaina kuklid ning võisaiadele omase kihilisuse pead ise juurde mõtlema.
3. soolasus - mis võisai see ilma äratuntava soolata oleks?!?

Niisiis, just nendest omadustest lähtuvalt, said valmis ka minu hommikused maitsevõiga (pole patt öelda, et oivalised) croissant'id.

6 tk

1 pk (500g) külmutatud pärmi-lehttainast
50 g toasooja võid
väike kimbuke petersellilehti
meresoola
1 muna (pealt määrimiseks)

Laota valmis tainaplaadid lauale (vajadusel rulli õhukeseks pikaks ristkülikuks). Mikserda või, petersellilehed ja meresool (lisa maitse järgi) kokku ühtlaseks massiks. Määri saadud või tainale ning seejärel lõika ristkülik kuueks kolmnurgaks. Rulli need laiemast otsast rulli ning kaaruta otsad veidike sissepoole. Määri pealt lahtiklopitud munaga ning küpseta 200 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Rohelised mõtted peas - herne-kartulipuder

/Prindi retsept/

Täna hommikul ruttasid miskipärast mõtted juba varasuvele ehk ajale mil peab otsustama millised tomati- ja kurgitaimed suvila kasvuhoonesse istutada:) Ma juba igatsen neid päikeselisi suvila varahommikuid, kus päev algab mõnusa piimakohvi ning koduse müsliga. Saab nautida ärkavat hommikut ning vaikselt teha plaane algavaks päevaks.


Enne seda on aga tärkav kevad oma kõigi võludega. Ootan juba, kui saan mööda aiaäärseid noori naadivõrseid tagaotsida ning nendega siis muffineid või talumunadest valmistatud kuldkollaseid omlette kostitada. Mõtted juba tahes-tahtmata rändavad lumerohkelt talvelt, mille tõestuseks on ka see rohelisusest pakatav hernepuder. Imemaitsev roog, mis sobib tervitamaks rohelisusest tärkavat kevadet.


1 kg kartuleid
400 g külmutatud herneid
2 sl võid
soola

Koori kartulid ning keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Viis minutit enne keetmise lõpetamist lisa herned. Seejärel kurna keeduvesi ning püreesta saumikseriga. Sega siise tublid lusikatäied võid, maitsesta soolaga ning asu aga maiustama.

Potis juustuga podisenud broileripoolkoivad

/Prindi retsept/

Tean, et sellised ahjutoidud muutuvad kevade lähenemisel üha harvemaks, seetõttu on viimane malmpotis hautatud toite nautida. Minu selle talve asendamatuteks roogadeks on olnud igasugu erinevad malmpotis hautatud kodused toidud. Just selliste roogade suureks plussiks on vähene aeg, ms kulub reaalselt toidu valmistamisele. Tegelikult ongi ainukeseks vaevaks maitsestamine, pruunistamine ning siis juba koos sobivate lisanditega toidu ahju pistmine. Seejärel valmibki ahjuroog ise. Kas vürtsikas, kreemjas või pisut õllene?!?! - see on juba koka enda otsutada. Praegu aga kergelt juustune ahjuroog kanast, mida on soovitav pärast ahjust väljavõtmist lasta ca 10 minutit seista, nii muutub juustukaste veidi paksemaks ning on ideaalne kaaslane koos broilerikoibade ja näiteks juurde serveeritud aurutatud juurviljadega. See oli ka üheks retseptiks, mida valmistasin eelmise nädala Farmi toidukoolitusel. Kõrvale oli serveeritud imelihtne (ning kevadele omaselt rasvavaene) lillkapsagratään. Tõsi küll, koolitusel sai lillkapsagratään maitsestamata jogurti puudumisel asendatud toorjuustuga, kuid seda kreemjam oli lõpptulemus.

1 kg broileri-poolkoibi
2,5 dl puljongit
2 dl rõõska koort (35%)
150 g toorjuustu maitserohelisega
mõned tillivarred
soola, pipart

Patsuta köögipaberiga poolkoivad kuivaks ning hõõru kokku soola-pipraga. Pruunista neid õliga piserdatud pannil mõlemalt poolt kuldseks. Aseta koivad haudepotti, vala juurde puljong ning kata kaane (või fooliumiga). Hauta 190 kraadi juures 25 minutit. Seejärel lisa rõõsk koor ja toorjuust, aseta sekka mõned tillivarred ja hauta kaane all 170 kraadi juures veel 40 min.