Kiire õhtusöök - kalavorm tomatite ja saiapuruga

Alljärgnevat toitu olen ma vist söönud juba ajast kui ma päris väikene olin. Kui ma õigesti mäletan, siis see retsept on leitud ühest tervislikust kokaraamatust, mis oli oma aja kohta ikka väga uudne ja uhke kokandusteos. Niisiis sai seda proovitud ning nii on see saanud meie peres üheks kiire aja lihtsasti valmistatavaks kalatoiduks. Minu ema firmatoit on see ka, nii et seetõttu olen seda ausalt öeldes vaid paar korda ise valmistanud (kusjuures see retsept on veidi sarnane Mari-Liisi firmaroale).

Kui juunikuu ajakirja "Maret" oli vaja valmistada lihtsat toitu, mis valmiks kiirelt ja väheste komponentidega, siis tuli seesama kalavorm koheselt mõttesse. Kuigi seda toitu võib valmistada igal ajal, siis praegune hooaeg soosib seda toitu veel eriti hästi - tomatid on oma parimas vormis ning taljejälgijad saavad ka söönuks.

Üks lihtne halvaa-maasikakook

Naljakas on see, et kui Pärnus hakkavad maasikad peenramaal juba lõppema, siis minu Tallinna lähedal asuvas suvilas saavad esimesed punapõsksed marjad alles valmis. Just eile saigi suvilas korjatud alles esimesed punakad maasikahakatised - sedasi on tegelikult kõigi saadustega. Nii, et kui maasikad Pärnus otsas, liigun sujuvalt põhja suunas, kus saak alles õues valmib:)

Selle koogi retsept on üks selline, mida aeg-ajalt ikka valmistan. Just täpselt mõnus kindla-peale-mineku küpsetis - tahaks miskit head kooki, aga katsetamiseks ei ole tahtmist. Nii tulebki haarata vajalikud komponendid ning see kook valmis teha. Kusjuures, kui muidu ajasid ikka näpuga retseptivihikus järge, siis sedasorti hapukoorekoogid olid ühed esimesed küpsetised, mida iseseisvalt katsetama asusin.  

Alljärgevat retsepti pole avaldanud, kuna tavaliselt käib see nii tunde järgi. Kuna aga tahtsin selle panna ja juunikuu ajakirja "Maret" köögilehekülgedele, siis sai kirjutatud ka täpsed kogused ülesse. 

Niimoodi valmistatud hapukoorekook jääb mahlakas, veidi tummine ja parajalt pagus. Viimase osa annab loomulikult koogile maitsev halvaa, mida koogist välja jätta ei tohi.

Üks maitsev liha lõkke äärde - meeglasuuriga kanatiivad

Juba on käes jaanipäev ning mina polegi oma plaanitud grill-postitust siia üles jõudnud riputada. Mis parata, ilusad ilmad nõuavad oma osa ja miks mitte sellest maksimum võtta. On ju haruldane, kui on päikeseline suveõhtu ning ei saja vihma, ei ole külm ja ei ole pime. Loomulikult nõuab oma osa hetkel ka ajakiri Maret, mille juulikuunumbrisse on vaja veel viimased jõupingutused teha.

Samas süüa teen ikka, eile sain maha näiteks ühe vägeva rabarberikoogiga, mille kindlasti ka lähiajal siia üles riputan. Samuti oli ükspäev rohkelt grillimise päralt - hommikul tegime koos Andra ja lastega Õhtulehe Suve-erisse grill-toite (ilmus 22.06) ning pärast seda süütasin oma aias grilli Naistelehe retseptide tarbeks (21.06). Tol päeval oli mul tohutult kahju, et minu linnuliharaamat "Lihtsalt linnulihast" on juba ilmunud, kuna valminud linnuliharoad tulid kiiduväärt maitsvad. Aga mis parata, kriban need siis kõik mingiaeg siia blogisse. Alustuseks üks mõnus nokitsemistoit kanatiivatükkidega. Loomulikult võib valmistamisel kasutada nii kanapoolkoibi, terveid kanatiibasid, kanatükkide ülaosa vms - oluline on, et sellel oleks nahk. Miks küsite? Sellepärast, er siin retseptis on maitseainetele lisatud ka veidi küpsetuspulbrit, mis liha grillimisel krübedaks teeb (siinkohal tänan nipi eest Toiduakadeemia peakokka Tarvot:)). 

 
Selles retseptis on kolm lihtsat etappi – maitsestamine, grillimine ning glasuuriga katmine. Lõpptulemuseks on mahlased kerged ampsud. Vabalt võite retseptis olevaid koguseid suurendada, kui isu või seltskond suurem. Retsept ise on lihtne, nii et jõuate soovi korral oma õhtustesse sööminguplaanidesse võtta küll:) Ilusat ja maitsvat jaanipäeva!

PS! Kuulutasin üle-eelmises postituses välja ka minu raamatu "Lihtsalt linnulihast" võitjad. Üks võitja pole endast kahjuks veel märku andnud. Ootan!

Traditsiooniline rabarberilimonaad

Jalgratas on juba leiutatud ning seetõttu seegi retsept kindlasti paljudele teada ning proovitud. Kuna aga seesama limonaadiretsept on saanud meie pere selle aasta õheks suureks lemmikuks siis on see ka üks peamisi põhjuseid retsepti postitamiseks. Ahjaaa, onu jaoks on see postitus ka, kellele see jook hirmsasti maitses, kui ma seda suvilas ükspäev pakkusin. Tegelikult see ongi ehtne suvilajook, vähemalt minule. Meil kasvab suvilas suur ja võimas rabarberipuhmas, millest siis juba aastaid on valminud hulgaliselt rabarberikisselli ning limonaadi ka. Kooki muidugi ka, aga kissellil ja limonaadil on ikka põhirõhk

Kusjuures võib erinevaid limonaadiretsepte leida minu ja Andra kokaraamatust "Retseptisahtel käsitöökapis". Mäletan nii hästi, kui umbes aasta aega tagasi erinevaid limonaade meisterdasime, neid maitsesime ning need kõige paremad raamatusse valisime. Siinkohal on vist ka kõiki õige hetk tänada. Põhjuseks uudised, mida Andraga juunikuu alguses kuulsime. Nimelt tuleb meie ühisele raamatule kordustrükk. Äärmiselt meeldiv, tore ja rõõmustav uudis:) Suured tänud ka kõikidele, kes meile raamatu kohta on tagasisidet andnud!

...ja nüüd piinlikult lihtne limonaadiretsept...
 

Kutsun Teid oma raamatu "Lihtsalt linnulihast" esitlusele 18.06.2013 kell 17.00!

Ega siis raamatu ilmumine tähistamata jää! Niisiis juba teisipäeval (18.06.2013) toimub Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatus (4. korrusel)  kell 17.00 minu kokaraamatu "Lihtsalt linnulihast. Kiired ja kodused road kanast kuni pardini." esitlus. Räägime raamatust, selle valmimisest ja telgitagustest:) Loomulikult teen maitsmiseks ja proovimiseks kokaraamatust pärit toite.

Kui olete tulija, siis võite oma tulemisest julgelt märku anda ka FB-lehel: Linnuliharaamatu esitlus. Nii tean enam-vähem suupistete kogustega arvestada;)

Kohtumiseni,
Ragne