Vastlakuklid soolakaramelli, vaniljepudingu ja pohlamoosiga.

Ma mainin kohe ära, et mida rohkem täidist vastlakuklis, siis seda uhkem ja maitsvam. Ja sellest mõttest lähtudes valmisid minu selle aasta vastlakuklid lisaks vahukoorele veel ka soolakaramellist, pohlamoosist ja vaniljepudingust. See on lihtsalt suurepärane kooslus, mille lõpptulemus on samal ajal hapukas, magus ja soolane!

Kuklite täitmisel kasutasin ma Jaani soolakaramelli, mis on üsna uus toode. Seda saab tegelikult sobitada kokku mistahes magustoitudega. Vastlakuklitesse sobis imehästi ja kujutan ette, et tegelikult ka erinevate kookide täidistes on see soolakaramell suurepärane. Mulle meeldib selle soolakus - seda ei ole ülemäära, kuid täpselt nii palju, et on selgelt eristub. Lisaks on sellel ülimõnus siidine tekstuur ja maitse. 

Nüüd aga vastlakuklite juurde. Need on ühes mõnusalt kodused kuklid, millel on kerge kardemonine maitse. Kui kuklid ahjus tulevad, siis lase neil kindlasti täielikult jahtuda. Nii ei sula täidisekomponendid kukli vahel ära. Kui soovid vaadata kuklite valmimist videoõpetusena, siis leiad selle minu Instagramist: vajuta siia!

Kuklid (7 tk):
7 g kuivpärmi
75 g suhkrut
0,75 tl soola
1 tl kardemoni
1 tl vaniljesuhkrut
2,5 dl käesooja piima
ca 450 g nisujahu
75 g toasooja võid

Peale:
lahtiklopitud munavalge
mandlilaaste
tuhksuhkrut

Täidis:
Jaani soolakaramelli
pohlamoosi
suhkruga magustatud vahukoort
vaniljepudingut
šokolaadipuru

Taina valmistamiseks sega kokku 5 esimest komponenti. Vala juurde soe piim, sega. Sõtku juurde nisujahu ning seejärel või. Sõtku või mikserda ühtlaseks pehmeks tainaks. Lase tainal kerkida 30-45 minutit 50kraadises ahjukuumuses. Seejärel vormi tainast 7 pallikest ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lase kerkida 15 minutit.

Seejärel määri kuklid pealt munavalgega, raputa peale mandlilaastud ja küpseta kukleid pöördõhurežiimil 170 kraadi juures 20-25 minutit. Ahjust tulles, pintselda kuklid pealt kergelt veega kokku ja lase täielikult jahtuda.

Lõika jahtunud kuklitel ülemine saiaosa ära. Määri kuklile soolakaramell ja lisa keskele n-ö silmaks moos. Seejärel pritsi ümber moosi kuklile vahukoor nii, et keskele jääks süvend. Sinna sisse tõsta vaniljepudingut. Raputa peale šokolaadipuru ning kata eelnevalt ära lõigatud saiamütsiga. Raputa peale tuhsuhkur. Head maiustamist:)

 Postitus sündis koostöös ettevõttega Polven Foods!

Vastlakuklid moosipontšikust

Siin üks imelihtne idee, kui soovid kiiresti valmistada maitsvaid vastlakukleid. Nimelt soovitan ma kukliks kasutada moositäidisega pontšikuid, mida müüakse erinevate toidukaupluste kondiitrilettides. Kuna pontšik on hästi õhuline ja kohev, siis on ka lõpptulemusena vastlakukkel mõnusalt pehme ja kerge. Moosi täiendavalt lisama ei pea, kuna see on juba pontšikus peidus. Loomulikult võid täiendavalt täidiseks lisada moosi, pudingut või muid lisandeid, aga kui soovid seda kõige klassikalisemat täidist, siis täida pontšik vaid vahukoorega.

Valmistamisaeg: 7 minutit
Kogus: 4 kuklit

4 moositäidisega pontšikut
3 detsiliitrit vahukoort
1–2 teelusikatäit tuhksuhkrut

Lõika pontšikutel ülemine osa ehk mütsike ära. Vahusta koor suhkruga tugevaks vahuks ja täida sellega kuklid. Pane peale eelnevalt äralõigatud mütsike. Ongi valmis!

Vastlarullid kookospudinguga

Kohe, kui aasta esimene klassikaline vastlakukkel söödud, siis hakkan otsima sellele mõnusaid alternatiive, mis vastlakukli söömise veelgi põnevamaks muudaksid. Ma olen vastlakuklite suur sõber ja kui hooaeg peal, siis kohe kindlasti on hea põhjus erinevate vahukooreste vastlasaiakestega maiustada. Seetõttu on mul pakkuda välja üks eriti hea vastlakuklite variant. Siin retseptis on kokku saanud kaneelirull ja vastlakukkel. Seega, kui oled mõlema või vähemalt ühe austaja, siis tasub seda retsepti kindlasti uudistada. 

Lõpptulemuseks on parajalt kaneeline ja vahukoorega ülekuhjatud vastlakukkel. Lisaks leiab selle kukli seest täidisena kookosemaitselist kreemjat pudingut ja pisut hapukat moosi. No ja teate – see kooslus on IMELINE! 

PS! Kui Sa soovid teada saada kuidas täpsemalt nende kuklite voltimine käib, siis soovitan piiluda selle retseptipostituse alla, kus on pildijadana õpetus ilusti olemas!

Mitmele: 6 vastlakuklit
Valmistamisaeg: 25 minutit + kerkimisaeg 30-40 min + küpsemisaeg 15-17 min

Tainas:
6 g kuivpärmi
100 g suhkrut
0,5 tl soola
1 tl kardemoni
u 450 g nisujahu
2,5 dl piima
2 tl sidruni riivitud koort
100 g toasooja võid

Kaneelikreem:
50 g toasooja võid
2 tl kaneeli
50 g suhkrut

Täidis:
3 dl vahukoort
1,5 tl tuhksuhkrut
3 tl kookoshelbeid
1 tops (230g) pudingut kookosega (Valio Alma)
u 6 tl hapukat moosi

Sega kuivained omavahel kokku. Kuumuta piim pisut soojemaks kui käesoojaks ja lisa koos sidrunikoorega kuivainetele. Lisa või ja sõtku kõik ühtlaseks tainaks.

Kergita tainast 50kraadises ahjukuumuses 30-40 minutit. Seejärel sõtku tainas kätega läbi ja rulli jahusel pinna õhukeseks ristkülikuks (umbes suurusega 31cmx38cm). Tõsta tainas nii, et ristküliku lühem serv asetseks sinu poole.

Valmista kaneelikreem, selleks sega kõik komponendid omavahel kokku ja määri see poolele osale tainale. Tõsta teine tainapool peale ja lõika tainast 6 riba. Lõika need ribad omakorda pooleks nii, et ülemine osa jääks umbes 1 cm osas läbilõikamata.

Keeruta iga tainatüki ribad keerdu ning moodusta sellest pontsakaks pallike. Keera tainaotsad alla, et need küpsemisel lahti ei hargneks. Tõsta kuklikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadi juures 15-17 minutit. Määri küpsenud kuklid kergelt veega üle ja lase jahtuda.

Täidise valmistamiseks vahusta koor tuhksuhkruga tugevaks vahuks, sega juurde kookoshelbed. Lõika kaneelikuklikestel pealmine ehk n-ö mütsiosa ära (lõika nii, et tekiks alumisele osale kerge süvend). Täida kuklid vanillipudinguga ning pritsi läbi pritskoti peale vahukoor nii, et keskele jääks auk. Sellesse tekkinud auku tõsta moos. Aseta peale ülemine saiaosa, raputa peale tuhksuhkrut ja hakka maiustama!

Retsept valmis koostöös Valioga!

Tuuletaskutest vastlakuklid martsipanikreemi ja vaarikatega

Vastlapäev ja sõbrapäev on saabumas ning selle puhul puhul pakun ma tuuletaskukukleid, mis inspireeritud otseloomulikult vastlakuklitest. Tuuletaskute sisse panin martsipani-kohupiimakreemi, pisut vaarikaid, moosi ja kõige tipuks loomulikult vastlakuklitele omane vahukoor. 

Tuuletaskud valmivad keedutainast. Viimane ei ole absoluutselt keeruline ja valmib tegelikult hetkega. Siiski on vaja teada mõningaid nippe, et kuklikesed korralikult kerkiksid, moodustaksid ümber tugeva tainaümbrise ja on seest ilusti tühjad.

Selliseid vastlakukleid on tore koos mõne hea sõbraga teha. Seega, kutsu tuttavad külla ja meisterdage valmis ühed kooresed vastlakuklid. Kui Sul on plaan talvisel ajal metsamatkale, niisama jalutama või hoopis uisutama minna (nagu mina seda tegin), siis paki mõni selline kukkel kindlasti kaasa. Soe tee, värske karge õhk ja täidiserohke kukkel on üks parimaid kooslusi.

PS! Kui Te talvisel ajal karge ilmaga jalutama lähete, siis viimasel ajal on minu üks kindlamaid kaaslasi kindlasti see taskusoojendi, mida alloleval pildil näete. See on juhtmega laetav soojendi, mis sisselülitamisel annab mõnusalt sooja. Tõeliselt hea abiline Eesti talves!

Enne retsepti, aga paar soovitust, millele võiks tähelepanu pöörata!

Soovitused keedutaina ja tuuletaskute valmistamiseks:
- Keedutaina valmistamiseks peavad komponendid olema KINDLASTI toasoojad;
- Kui kuumutad pliidil tainast, kuhu oled juba munad lisanud, siis lõpeta kuumutamine hetkel, kui poti põhja tekib õhuke tainakiht!
- Parema ja ühtlasema kuju tuuletaskutele saad siis, kui pritsid taina läbi pritskoti;
- Kasuta küpsetamiseks kindlasti küpsetuspaberit;
- Taina segamisel võid kasutada nii mikserit kui ka segada seda lusikaga;
- Kõige olulisem: jälgi retsepti ja lisa ained täpselt sellisel järjekorras, nagu öeldud õpetuses.

Kogus: 9 tk
Valmistamisaeg: 25 minutit + külmkapis 1 tund + küpsemisaeg

3 dl vett
80 g võid
0,5 tl soola
180 g jahu
4 muna

Täidis:
200 g kohupiima
1,5 sl suhkrut*
1 tl vanilliekstrakti
1 sl sidrunist pressitud mahla
50 g martsipani
300 ml vahukoort
1-2 tl tuhksuhkrut
9 tl lemmikmoosi
vaarikaid

Tee martsipanitäidis valmis juba eelmisel päeval. Sega kohupiim suhkru, vanilliekstrakti ja sidrunimahlaga. Lisa segusse martsipanitükid ja tõsta kohupiimasegu külmkappi maitsestuma. Seistes hakkab martsipan sulama ja ühtlustub ülejäänud seguga. Vahetult enne, kui täidad seguga vastlakuklid, sega kohupiimasegu läbi.
*Soovi korral võid asendada suhkru sama koguse kondenspiimaga.

Keedutaina valmistamiseks aja potis vesi koos või ja soolaga keema. Tõsta seejärel tulelt ning lisa kogu jahu. Sega kiiresti ühtlaseks (jälgi, et jahutükke tainasse ei jääks). Pane anum uuesti tulele ning sega, kuni tainas poti külgedelt lahti lööb ning moodustab ühtlase palli. Kuumutamine on vajalik ka selleks, et tainast kogu niiskus välja saada. Tõsta pott uuesti tulelt, tõsta tainas puhtasse kaussi ja lase sel pisut jahtuda.

Klopi munad eraldi kausis lahti ja lisa neljas jaos tainale, segades korralikult iga muna lisamise järel. Tõsta segu pritskotti ja lase tainal külmkapis seista umbes tunnijagu. Seejärel pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kuhjad.

Küpseta 220 kraadi juures 15 minutit, seejärel alanda kuumust 200 kraadini ning küpseta veel umbes 11—14 minutit. Pärast küpsemist lülita ahi välja ja tee terava noa või hambaorgiga valminud küpsetistesse pisike sissetorge ning jäta küpsetised ahjuplaadile ahjukuumusesse (avatud ahjuuksega) seisma umbes 5 minutiks. Enne täidise lisamist lase kuklikestel täielikult jahtuda.

Täidisega täitmine: Vahusta koor tuhksuhkruga tugevaks vahuks. Lõika tuuletaskutel ülemine osa ehk n-ö mütsike ära. Tõsta tuuletaskute põhjale martsipanitäidis, selle peale tõsta moos ja paar vaarikat. Kata vahustatud vahukoorega ja aseta peale eelnevalt äralõigatud mütsike. Raputa peale tuhksuhkrut ja serveeri!

Postitus valmis koostöös PHH Groupiga, kes esindab e-poode: Kaup24, Hansapost ja Hobby Hall!

Piltidel olevad tooted
Minu nunnud valged uisud
Villeroy&Boch alustaldrik (vastlakuklifotol)
Minu lemmikkann: Villeroy&Boch koorekann
Taskusoojendi

Teistmoodi vastlakuklid! Vastlacroissant!

Kui Sa kukleid küpsetada ei viitsi või sul ei ole pärmiga kõige paremad suhted, siis see idee on vägagi sobiv. Nimelt tuleb sul poest varuda õhulisi croissant´e, natuke lisandeid ning ühesõnaga on Sul kuklid juba peaaegu valmis. Lõpptulemus on nii õhuline ja võine ning hea ka sellisel juhul, kui tavakuklitele soovid miskit vaheldust. Minule meeldib lisaks vahukoorele lisada täidiseks metspähklivõid, kirsikeedist ja tektuuri andvaid mandlilaaste, mis on eelnevalt pannil röstitud. Kogu see kombo on lihtsalt ülimõnus! Kusjuures pähklivõi hakkab kergelt saia vahel sulama, mis teeb selle vastlamaiuse veelgi paremaks.

Retseptist niipalju, et konkreetseid koguseid ma ei anna, see on pigem üks idee kuklite valmistamiseks. Igaüks saab lisada meelepärase koguse keedist, vahukoort ja muid lisandeid.

 

croissant saiakesi
metspähklivõid
(kirsi)keedist
röstitud mandlilaaste
vahukoort
suhkrut

Peale:
sulatatud šokolaadi
pähklipuru

Lõika saiakestel n-ö saiamütsike ära. Täida saiakesed meelepärase täidistega ning lisa suhkruga vahustatud vahukoor. Tõsta peale ülemine saiamütsike ning nirista kuklid üle sulašokolaadi ja pähklipuruga.

Hapukoore-juustukattega plaadipirukas (ja üks auhinnamäng)!

Pirukat võib küpsetada mis tahes ajal. Seega, kui Sul liiguvad mõttes juba rannavormi suunal, siis üks mahlane kanapirukas ei tee kunagi halba. Seetõttu pakun üht vägagi lihtsasti valmivat pirukaretsepti, mis nõuab kokkajalt umbes 30 minutit ning seejärel võib kõik pirukasõbrad lauda kutsuda!

Selleks, et kogu protsess veelgi lihtsam oleks, siis kasutasin põhjaks valmis pärmi-lehttainast. Kuna seda müüakse poodides üldjuhul 500 g pakkides, siis selle piruka tarbeks jääb tainas pisut üle! Seega võid ühed kaneelirullid veel lisaks valmis meisterdada. Selle retsepti valmistasin ma koostöös Rannamõisa Linnulihaga ning kui oled Instagram kasutaja, siis soovitan, piiluda minu Instagrami-lehele, kus on üks auhinnamäng hetkel käimas. Auhinnaks saab võitja enda äranägemise järgi valida Rannamõisa tootevalikust endale 10 meelepärast linnulihatoodet! Kõlab ju põnevalt? Seega, kui soovid osaleda, siis VAJUTA SIIA!

 PS! Kui sa meisterdad siit blogist miskit põnevat, siis võid seda
instagramis märkida hashtagiga #kokkamaragnega . 

Mul oleks rõõm näha ja jagada ka teistega seda, mida teinud oled):

Mitmele: 4-6

Valmistamisaeg: 30 minutit

300 g külmutatud pärmi-lehttainast 250 g jahutatud broilerifileed või -kintsuliha
2 sellerivart
1 keedetud muna
100 g riivitud juustu
soola, pipart

Kate
1 muna (keetmata)
200 g hapukoort
2 sl hakitud tilli
soola 

Laota sulanud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (kui tainas ei ole valmisrullitud, siis rulli see tainarulliga ca 1 cm paksuseks). Tee noaga 1-2 cm kauguselt äärtest sisselõige (jättes taigna täienisti läbi lõikamata).

Lõika kanaliha tükkideks ning prae pannil valmis, vahepeal maitsesta soola pipraga. Tükelda sellerivarred ning kuumuta samuti pannil läbi.

Laota tainale (jättes ääred vabaks) kanatükid ja selleriviilud. Tükelda muna ning laota samuti tainale. Raputa üle riivitud juustuga. Sega katte ained omavahel, maitsesta ning vala ettevaatlikult pirukale. Küpseta pöördõhuga režiimil 200 kraadi juures 13-16 minutit!

Vastla-croissant´id mandlikreemiga (ehk vastlakuklid pisut teisel moel)!

Vastlakuklitest ei saa ma ikka veel üle ega ümber. Just siis, kui ma mõtlen, et rohkem ma neid ei tee, siis näen ma kuskil jälle mõnda toredat ideed, mis lihtsalt ajab kööki kokkama. Järjekordses kuklite küpsetamise tuhinas on süüdi üks pagariäri Tallinnas, kes jagas sotsiaalmeedias mitte lihtsalt vastlakuklite pilte, vaid hoopis fotosid, millel olid peal kuldse jume ja ohtra täidisega vastla-croissant´id. No ei suutnud mina ükskõikselt seda ilu pealt vaadata ning meisterdasin kodus ise ühed prisked sarvesaiakesed valmis. Täidiseks valmistasin vahele imelihtsasti valmivat mandlikreemi vahukoorest, toorjuustust ja martsipanist. Kusjuures, selle kreemi kõige olulisem komponent on martsipan, mis peab koos toorjuustuga ühtlaseks sulama, et seda siis koos vahustatud koorega segada. Lõpptulemuseks on täidlane ja kreemjas, kuid siiski küllaltki õhuline mandlimaitsega kreem, mis sellise sarvesaia vahele sobib suurepäraselt. Selle kreemiga on muidugi nii, et seda kipub mõndadel üle jääma ning mõndadel jälle puudu tulema. Põhjus vist selles, et kreemi taluvuse piir vastlakukli vahel on igal ühel erinev - kellele meeldib kuhjata kogu kukkel suure kreemikuhjaga kokku nii, et vaene saiake alt väljagi ei paista. Teine aga jällegi paneb kreemi nii vähe, et tuleb teist hoolikalt kukli vahelt otsida. Ühesõnaga, kui sul kreemist puudus tuleb, siis tee seda juurde. Kui jääb aga üle, siis soovitan seda kreemi kisselliga serveerida, vahvlitopsi pista või siis lihtsalt niisama lusikaga maiustada!

Sarvesaiakesed küpsetasin ma ise. Kuigi seesugused saiakesed on poest väga lihtsasti leitavad, siis need ei ole ikkagi sellise pontsaka kujuga, nagu tahaksin. Seetõttu ostsin poest paki külmutatud tainast ning vormisin endale meelepärase suuruse ja paksusega küpsetised. Ja õigesti tegin, olgugi, et tainas oli ostetud poest, siis lõpptulemus ahjust tulnud küpsetiste näol oli oluliselt värskem, õhulisem ja aromaatsem, kui poest ostetud toodang:) 

Lõpetuseks võin nende kuklite kohta öelda niipalju, et kuigi mu pereliikmetel on juba vastlakuklitest kergelt üleküllastus, siis need vastlasaiakesed läksid sajaga peale!

PS! Kui sa meisterdad siit blogist miskit põnevat, siis võid seda
instagramis märkida hashtagiga #kokkamaragnega . 

Mul oleks rõõm näha ja jagada ka teistega seda, mida teinud oled:)

Kogus: 4-5 tükki

500 g pärmi-lehttainast
muna
mandlilaaste

Kreem:
100 g martsipani150 g mascarpone toorjuustu, toasooja
4 dl vahukoort (35%)

Kreemi valmistamiseks tükelda martsipan ning sega kokku toorjuustuga. Lase toatemperatuuril seista tunnike, kuni martsipan sulab. Vahepeal sega, et selle sulamist kiirendada (pole hullu, kui martsipan ei sula täielikult ning väikesed tükid sisse jäävad). Seejärel vahusta koor ning sega see ettevaatlikult toorjuustusegusse. PS! Soovi korral võid toorjuustu ja martsipani ka juba eelmisel päeval kokku segada!

Sarvesaiakeste valmistamiseks voldi valmisrullitud ja sulanud tainas laual lahti ning lõika ristkülikukujulisest tainast välja 4-5 kolmnurka. Rulli kolmnurgad ükshaaval laiemast otsast rulli. Määri need pealt lahtiklopitud munaga ning raputa üle mandlilaastudega. Seejärel küpseta sarvesaiakesi 180 kraadi juures ca 15 minutit, ehk seni, kuni need on saavutanud tugevalt kuldse jume! Pea meeles, et liialt vähe küpsenud croissant vajub peale küpsemist kergelt lössi!

Jahtunud saiakesed lõika horisontaalselt pooleks ning täida mandlikreemiga. Vastla-croissant´i võid enne sööma asumist kostitada tuhksuhkruga!

Vastlakuklid ehk tatrakuklid ehk vastlapätsid.... heal lapsel mitu nime!

Tatrajahu leiab mul köögis viimasel ajal väga tihedasti kasutust. Enamjaolt rändab see magusatesse küpsetistesse, kookidesse, küpsistesse. Tatrajahul on imepärane võime muuta küpsetist pisut jõulisemaks, muredamaks ja maitselt pähklisemaks. Seesama pähkline maitse sobib minu maitsemeeltega ülimalt hästi kokku ning olgem ausad - pisut seesugust mekki ei mõju kunagi üleliia pealetükkivalt.

On kahte sorti inimesi: neid, kes vastlakuklitest ei taha pühade lähenedes kuuldagi ning neid, kes kukleid juba varakult endale maiustamiseks lubavad. Mina kuulun kindlasti nende viimaste hulka. Olen pigem isetehtud vastakuklite austaja, kuid põnevuse mõttes rändab nii mõnigi hea kukkel kuskilt kohvikust kindlasti ka meie pere kohvilauale. Minu arvates on juba ainuüksi need pontsakad saiakesed, mis vahukoorekuhja alla mattunud, nii armsad ja kuidagi nii siirad! Kuna tatrajahust valmistatud küpsetiste hullus on mind tabanud, siis oli ainuõige valik seda kasutada ka vastlakuklite valmistamisel. Kasutasingi ning lõpptulemuse üle ei kurda. Need tatrakuklid erinevad kohe kindlasti tavapärastest pärmitainaretsepti järgi valmistatud kuklitest. Sellegipoolest on neil miski eriline võime tekitada sõltuvust! Need kuklid ei jää kohevad, vaid pigem pisut tummisemad.. justkui klassikalised skoonid. Loomulikult on lisaboonuseks pähkline maitse! Kergitamiseks usaldasin seekord kogu töö küpsetuspulbrile. Retsept sai lihtne ning olen üsna kindel, et kasutan seda retsepti ka kuklihooaja väliselt. Neid on lihtne küpsetada ning sobivad koos või ja näiteks juustuviiluga hommikuse kohviga imehästi. 

Kuklite täitmisel läksin mina seekord klassikalist teed, valides täidiseks maasikamoosi-vahukoore koosluse. See kooslus ei vea sind kunagi alt. Täidise rohkus oleneb aga sellest, kui tühjaks kukli raatsid uuristada. Mina teen tavaliselt nii, et vahukoore isu saaks ikka korralikult täis:) Kukli sisuga ma midagi erilist ei tee, sest tavaliselt leiab see tee suhteliselt kiiresti kõhtu:) 

2,5 dl nisujahu

1,5 dl tatrajahu

0,5 tl soola

1 tl küpsetuspulbrit

1 sl (kuhjaga) mett

200 g hapukoort

1 muna

Täidis:

moosi

vahukoort
suhkrut (vahukoore vahustamiseks)

Sega omavahel kuivained. Teises kausis sega ülejäänud ained ühtlaseks ning lisa need segades kuivainetele. Sõtku korralikult ühtlaseks tainaks ning seejärel jaga tainas kuueks. Vormi nendest ühtlased pallikesed. Küpseta ahjuplaadil 180 kraadi juures 20-25 min. Peale küpsemist piserda peale kergelt vett ning lase rätiku all jahtuda.

Lõika jahtunud kuklitel pealt vastlamütsike maha ning uurista pisut sisu välja (täpselt nii palju, kui palju täidist tahad kuklisse peita).  Pista kuklisse pisut moosi ning täida suhkruga vahustatud vahukoorega.

Jäätisetainast vastlamuffinid

Vastlapäev on kohe-kohe käes ning seetõttu on ka see postitus pisut sellele päevale pühendatud. Õigemini jagan ma üht ülimalt lahedat muffiniretsepti, mis pisut kostümeerituna ka vastlakuklite asemele hästi sobitub. Tegemist on väga-väga lihtsa retseptiga, mille põhikomponendiks on jäätis. Õigemini on tegemist jäätisetainaga, mis erinevatel välismaa toidulehtedel juba ammu rohkelt laineid lööb. Pole ka ime, sest tainas saab valmis lihtsalt ning maitse on samuti suurepärane - õhuline, veidi täidlane, pole liialt magus ega ka maitsetu. Sellised kuklikesed sobivad hästi täitmiseks või katmiseks vahukoore, kohupiimakreemi, vanillipudingu, toorjuustukreemi või oma lemmikmoosiga. Niisiis, alustagem taina valmistamisega ning juba mõne aja pärast märkate endalegi ootamatult, et ühed pontsakad muffinihakatised on valmis! (Retsept ilmus ka Naistelehes 3.02)

Kodused vastlakuklid. Selle aasta kindel lemmikretsept!

Mina oleks üks nendest inimestest, kellele meeldivad vastlakuklid. Kuidagi on juba traditsiooniks saanud, et kui vastlapäev läheneb, siis liiguvad vaikselt mõtted ka vahukoorekuhja alla maetud kuklite juurde. Tõsi, üha enam olen tuttavate seas kuulnud imestust, et mis nendes vastlakuklites ikka nii erilist on?! Aga mis seal aga ikka mitte meeldida, kui sul on valmis küpsetatud mõnus kodune maitserikas kukkel, lisaks on täidisesse varutud kõige lemmikumat täidist ja siis veel ohtralt kohustuslikku vahukoort. Kõik ju head komponendid ning kokkupannes justkui match made in heaven.

Niisiis, küpsetan ma igal aastal vastlakukleid ise. Isetehtud vastlakuklitele vastast ei leia - selles on ju kuhjaga armastust, mida ostetud kuklitest nii naljalt ei leia. Siin blogis on tegelikult mitmeid erinevaid vastlakuklite retsepte, kuid sel aastal otsustasin need valmistada oma lemmikumast ja alati õnnestuvast pärmitainaretseptist. Ja mis on tulemus? Tulemuseks on õhuline, kuid siiski mõnus tummine kuklike, mis mind koheselt, justkui sõrmenipsuga võlus.

Minu põhimõte on üldiselt selline - isetehtud vastlakuklites ei ole kunagi liialt palju täidist ning seepärast sai kukleid rikastatud paraja koguse kirsimoosi, vaniljepudingu ja ohtra vahukoorega. Tulemuseks on nii hea kuklid, et ise ka vist ei usu:)

Vastlapäevani on küll õige pisut aega, kuid niisama käeharjutuseks võib ju alati esimesed kuklikesed valmis meisterdada. Ka enamus pagariärisid on juba vastlakuklite lainel ning nii palju, kui mina olen kuulnud, siis paratamatult on käimas hetkel tõeline kukliosturalli. Seepärast unustagem järjekorrad ning küpsetagem hoopis ise imelihtsalt valmivaid kukleid. Minu selleaastase lemmikretsepti leiate alljärgnevalt:) (retsept ilmus ka Naistelehes 27.01)

Tummine hernesupp

Lähenemas on Vastlapäev, see päev, kui magusad vahukoorekuklid ja tummine hernesupp on aukohal. Seetõttu kirjutan ühest oma kõige klassikalisemast retseptist. Kuna mu lapse üks lemmiksuppe on hernesupp, siis talvisel ajal valmistan ma seda rooga ikka vägagi tihti. Miskit kiiksu siin retseptis ei ole - lihtsalt kõige tavalisem retsept, kus esmajoones domineerivad lihtsad ka loogilised maitsed, nagu lastele ikka meeldib. Niisiis. herned likku ning järgmisel päeval võibki supitegu alata!

Puuahjus hautatud ribiliha

Ma ütlen ausalt - seesugune puuahjus küpsetatud roog on üks mu lemmikutest jahedal ajal. Ei saakski ju mitte meeldida ahjus ülimalt pehmeks küpsetatud ribiliha, millel seltsiks veel samas potis valminud juurikad. Seda retsepti on minult palju küsitud. Mitte konkreetselt antud roa oma, aga seda, kuidas suure puuahjuga malmpotis liha küpsetada (lihtsalt selgituseks - siinkohal ei mõtle ma puupliidi ahju, vaid ikka seda suurt ahju, milles kuumust annavad hõõguvad söed:)) Tavaliselt, kui õhtuti ahi köeb, lähen kööki ning panen kõik meelepärase malmpotti. Seejärel, kui ahju lõõr on juba kinni ning söed umbes tunnike höögunud, avame korraks ahjuukse ning pistame malmpoti ahju. See kõik võtab aega vaid hetke ning järgmise päeva lõunaks on justkui imeväel suurepärane roog valmis.

Maitsestasin liha suhkrusiirupi, austrikastme ning sinepiga. Esimene annab mõnusat magusust, teine tasakaalustab esimest ning kolmas annab juurde veel pisut maitset. Hautamiseks kasutasin aga vett ja siidrit, mis lõpptulemusena maitsvaks kastmeks valmib.

Väga lihtsad jogurtikuklid

Mis saab siis, kui ahju ukse vahelt tungivad tubadesse pisut magusad, pisut sõltuvust tekitavad ning pisut kodusoojust meenutavad lõhnad? Siis on aeg kohv tulele panna, või külmkapist välja otsida ning pisut kannatust varuda ....

Oma eilses postituses lubasin ma, et varsti on siin blogis üht maitsvate kuklite postitust oodata! Siin need nüüd ongi - hästi õhulised, samas jällegi tummised pisikesed pontsakad küpsetised, mis pealt krõbedad, seest aga hästi pehmed. Soovitav maiustada koos külma või ja soolahelvestega, sest niimoodi süües teate vist isegi, kui mõnusalt või sooja saiakukli peal sulama hakkab. See retsept on üks selline sega-lihtsalt-kokku retsept. Need, kes pärmi kasutamist pisut pelgavad, siis nende kuklite valmistamisel saab sellest hirmust kindlasti üle. 

Miks ma kasutasin jogurtit? Seepärast, et see annab kuklitele juurde hoopis teistsugust ilmet. Ma ei oskagi seda kirjeldada, peate lihtsalt proovima. Rõõsk koor (35%) teeb kuklid nö ... täidlasemaks!? Aga soovi korral võite asendada selle ka tavalise 10%-lise koorega, piimaga pole konkreetset retsepti proovinud:)

Lihtsalt lihtne kruubipirukas

Mulle meeldib küpsetada pirukaid. Kui magusad koogid-tordid hakkavad kodus juba võimust võtma, siis on hea vaheldus miskit soolast meisterdada - ohtra täidisega pirukas sobib selleks ideaalselt. Seekord pakun ma pirukat, millelt täidiseks odrakruubid, peekon ja ricotta. Sobib ideaalselt talvisesse aega ning muidugi ka Vastlapäevaks, mis kohe-kohe saabumas. 

Tegelikult sai see retsept juba aasta aega tagasi avaldatud ajakirjas Maret. Ükspäev leidsin selle retsepti uuesti üles ning nii see nüüd siin uhkelt ilutseb. Valmib lihtsalt ning ilma suurema vaevata .... ja hiljem on süües rõõmu kui palju:)

Vastlakuklid erinevate maitsete ja lisanditega

Ilmselgelt on see nii, et kui teed öösel kella kolme paiku tööd, siis hoidu igasugustest kustutamistest ja nuppudest, kus peal delete:) Ühesõnaga olin täna hommikul Terevisioonis vastlakukleid tegemas ning kirjutasin valmis blogipostituse, mille ma kella kolme paiku (eeldatavalt kergest väsimusest) suutsin ära kustutada.... ja ega üks taoline tegu ilma teiseta jäänud:) Lootsin peale Terevisiooni koheselt ühe suurema kuklipostituse siia üles kirjutada, aga läks teisiti. Otsustasin keset ööd lihtsalt arvuti kinni panna ja magama minna...... vist oli tark otsus.

Kuklitest niipalju, et olen suutnud peaaegu kogu vastlakukli isu täis süüa. Soovisin see aasta miskit muud traditsioonilisele kukli-vahukoorekooslusele ning seetõttu alustasin kuklite küpsetamiste ja katsetustega nii umbes jaanuarikuus. Jõudsin arusaamisele, et piiridest väga väljuda ei tasu, sest need kõige paremad on ikka head ja lihtsad kooslused.

Ma olen alati arvanud, et pärmitainast tuleb ikka käega sõtkuda - nii saad kõik oma head soovid ja mõtted tainasse pista, et lõpptulemus kodusoojust täis oleks. Püüdsin mõttest - mina-ei-kasuta-kunagi-pärmitaigna-valmistamiseks-mikserit teiste soovitustel lahti saada ning viimasel aastal olen aru saanud, et oluliselt kiirema ja parema lõpptulemuse saab, kui kasutada tainasegamiskonksudega köögikombaini või mikserit. Kuklid tulevad õhulised, kohevad, siiski pisut tummised/tainased ning valmivad äärmiselt kiirelt. Sõtkumisele kuluva aja asemel saate hoopis täidise valmistada ning sellega lihtsalt maiustada.

Järgnevalt on kirjas 4 erinevat kukliretsepti koos nelja erineva täidisega. Kukleid ja täidiseid saab kombineerida vastavalt oma soovidele, mina sobitasin need nii, nagu need on retseptidena kirjas. Kombineerige aga nii, kuidas soovi on. Retseptides on mul kasutusel ka toorjuustukreem, mille kohta on paljud küsinud, et kus neid saab? Need leiate Farmi logo alt poodidest toorjuusturiiulitelt:)

Kõige pealt traditioonilised kuklid klassikaliste maitsete pooldajatele... ja siis kõik riburada järgi:

Klassikalised vastlakuklid vanillipudingu ja vahukoorega
Pähklitükkidega vastlakuklid kohupiimasegadikuga
Apelsini-kardemonikuklid karamellikreemiga
Kookosmaitselised vastlakuklid šokolaadikreemi ja kitsejuustuvahuga

Hõissa vastlad!

Üks lemmikutest - kreemjas kruubipuder

Minu taasavastatud sõprus kruubiga algas umbes pool aastat tagasi, kui ma juhuslikult köögiriiulilt ühe pooliku koti kruupe leidsin. Ja nii ma siis olen sellest ajast peale stabiilselt erinevaid kruubitoite meistedanud. Kuna homme on vastlapäev, siis üks vägagi sobiv roog - kruubipuder, mis kreemjas ja juustune (tegelikult sobib see valmistamiseks ükskõik mis ajal). Täiesti kiiduväärt roog, mis ka lastelemmikuks kiirelt saab. Minule meeldib kruubipudrule lisada ka veidi paprikapulbrit, lihtsalt üks hea maitsetekitaja..... 

Kui kruubid eelmisel päeval likku panna, siis järgmisel päeval kulub selle toidu valmistamisele vaid 30 minutit. Kui eelnevalt kruupe likku ei pane, siis läheb pehmeks keetmisele veidi rohkem aega ning kindlasti oleks vaja suurendada ka puljongikogust. Nii, et .....kruubid likku:)