Kolm maitsvat jäätisemaiust - šokolaadi-beseejäätis, jogurtijäätis ning külmunud banaanid jogurtiga

Ma olen tõeline jäätisesõber ning selle suure austajana tarbin suvisel ajal seda külma maiust ikka rohkelt.. Pärnakana olen praegusel soojal ajal päris tihe külaline näiteks Mama Toni´s Gelato jäätisekohvikus, kus saab mõnusaid kreemiseid, kooreseid ja maitserikkaid gelatosid. See koht jääb ranna lähedale, nii et peale rannast tulekut on ju igati mõnus üks vahvlitorbik mõne maitsva külma maiusega tee peale kaasa haarata.

Šokolaadi-beseejäätis

Tegelikult leiab jäätist üsna tihedalt ka minu külmkapist. Pole ju miskit paremat, kui endatehtud jäätis - eriti veel soojal suvepäeval. Üldiselt kasutan ikka seda vana head kondenspiima-vahukoore baasil valmistatud jäätist, siiski on aga sel suvel aukohale tõusnud ka jogurtijäätis: hea kerge valmistada ning mõjub üdini kergelt ka kehale;)

Jäätiseteema sai tõstatud ka juulikuu ajakirjas Maret, kus oli muuhulgas ülesandeks hinnata poejäätiseid ning isetehtud jäätist. Loomulikult võitis pika puuga kodune jäätis, retseptiks ikka vana hea tuntud kooskõla: vahukoor ja kondenspiim. Kui põhikomponendid on teada, siis täidiste ja maitsetega saab mängida.

Hiljuti Itaalias käies pakuti ühes gelato-kohvikus lausa taevalikku maitseelamust - šokolaadi-beseejäätist. Seda jäätist pidin ma koheselt ka koju jõudes järele katsetama või vähemalt sarnast besee-lisandiga jäätist proovima. Ja ongi nii, et lõpptulemuseks oli mõnus šokolaadijäätis, milles beseetükid tekitavad kerget õhulisust ja ka elevust:)

Seekord pakungi ma välja kolm jäätiseretsepti - šokolaadi-beseejäätist, kerget jogurtijäätist ning ühte omapärast pulgajäätist banaanidega. Viimane on saanud eriti populaarseks just välismaa toidublogides. Kujutab see endas kreeka jogurti ja pähklipurusse pistetud banaani, mis kergelt külmutatud. Maitsev ja eriti populaarne laste hulgas

Ega siis muud, kui kööki jäätist valmistama:)

Kiire suvikõrvitsapasta

Peamised suvekuud on juba seljataga ning augustikuu liigub tahes-tahtmata sügise poole. Eile sain puu alt korjata magusaid koduõunu ning ka kõrvits ähvardab peenramaal üha suuremaks ja suuremaks kasvada. Maasikaaeg on läbi ning vaarikad sügavkülma talve ootama pandud, ka suvikõrvits on oma hiilguses peenramaadel vohamas. Ühesõnaga ande palju ning köögis toimetamist rohkesti! Suvikõrvits vist ongi minu selle aasta lemmik: maitsev nii supina, koogina, pajaroana..... Seetõttu jällegi üks suvikõrvitsaretsept, mis ilmus ka ajakirja Maret juulikuunumbris, kus ma usinalt köögiosa toimetan.

Siinses retseptis teeb suvikõrvits pasta lõpptulemusena hästi mahlaseks. Ja kuna üks suvikõrvitsavihkaja on seda rooga juba mitmeid kordi söönud, siis see roog sobib ka nendele, kes selle köögiviljaga just eriti suured sõbrad ei ole. Kõrvale on kohustuslik värske kukkel ja taluvõi. Nautigem!

Suvikõrvitsakook

Suvikõrvits on hetkel küll see tooraine, mis minu menüüs igapäevaselt esineb. Mulle meeldib seda toorelt riivsalatina süüa, rohkelt hommikuse omleti sisse peita, suppi valmistada või siis sellise maakodu moodi pajaroaretseptis kasutada.

Praegu on näiteks üheks minu lemmikuks "kiireks ampsuks" järgmine retsept: võta pehme leib või mõni lapiksai ning määri sellele arvestavas koguses sulatatud juustu, raputa peale veidi värsket tilli ning kata leib roheliste salatilehtedega. Lõika suvikõrvitsaviilud õhukesteks viiludeks ning prae pannil mõlemalt poolt küpseks, vahepeal maitsesta soola ja pipraga. Kata praetud suvikõrvitsaviiludega võileivad - ongi valmis! Nii maitsev ja saab ka kiirelt valmis. Kui soovid, võid veel veidi praetud kanafileed enne suvikõrvitsaviile võileivale lisada. 

Selle koogiretsepti juurde aga tulles pean ütlema, et üks lihtne ja hea tummine kook tuli. Seekord ei saanud kook alguse siiski suvikõrvitsahullusest, vaid pigem magusaisust mõne mõnusa tummise koogi järele. Suvikõrvits eraldab piisavalt mahla, et kook seest veidi tummiseks jääks. Ja kuna küll kunagi küllale liiga ei tee, siis katsin koogi veel šokolaadise toorjuustukreemiga - nii jääbki lõpptulemus üdini šokolaadikoogisõpradele meelepärane. Kui soovid võid valmistada ka lihtsalt tavalise šokolaadikatte koorest ja šokolaadist, kuid ise läksin kergema vastupanuteed ning kasutasin seda, mida kapis parasjagu leidus.

Mahlane purukook mustikatega

Alles see oli, kui tundsid rõõmu esimeste rabarberivarte üle peenramaal. Nüüd on aga Pärnus maasikahooaeg läbi (õnneks minu suvilas Tallinna lähedal see alles algas) ning metsas on valminud juba mustikad. Mustikaid on metsas see aasta meeldivalt palju, me korjasime juba tunni ajaga täiesti arvestatava koguse marju. Koju tulles läks traditsioonide kohaselt osa koheselt söögiks, teine osa toormoosi näol pannkookide vahele ning loomulikult rändas ahju ka üks korralik mustikakook. Kui ma enne küpsetamist mõtlesin, millist kooki mustikatega valmistada võiks, siis vägisi kippusid mõtted rändama plaadikookide juurde. Kodune mustikakook, klaas külma piima ning tühi kõht - mis võiks olla veel täiuslikum kooslus?

Pean tunnistama, et selle koogi võlu peitub tema mahlakuses. Nagu üks sööja kooki süües kommenteeris - justkui purukook, aga nii mahlane! Hea tuli ta tõesti, kuid soovitan koogi söömise kallale asuda siis, kui see juba jahtunud - nii on maitsed ilusti ühtlustunud. Võib-olla on see minu viga, aga mulle üldjuhul meeldib, kui koogid on juba jahtunud.

Kiire suvikõrvitsa-kanapada - retsept maakodusse

Kui ma nüüd hetke mõtlen, siis see retsept kirjeldaks minu maakodus tehtavaid toite vist kõige paremini. Täpselt selline hea kiirelt valmiv roog, mis korralikult kõhtu täidab. Maakodus ei ole ruumi peenetele kitsejuustusalatitele ning uhketele toorjuustukreemidele. Ikka miskit korralikult toitvat, et siis jälle peenramaale müttama ja toimetama minna (külmsupid on muidugi ka meil suvisel ajal äärmiselt popid).

Niisiis, nagu öeldud, on minu maakodus päevakorral just sellised grilli või õuepliidi peal valmivad mugavustoidud. Kõrvale kasvuhoonest värsket salatit, veidi kurgiviile ja redisehakatisi ning lõunasöök värskes õhus võib alata. Meil on maakodus tegelikult olemas suvila-toitude retseptiraamat, mille kolletunud vihikulehtedele kirjutame lihtsad ja maitsvad toidud, mida kiirelt ja ilma vaevata valmistada võiks. Ja peab ütlema, et äärmiselt tore on lehitseda varasemaid täiskirjutatud lehekülgi ning meenutada, mida head eelnevatel aastatel valmistanud oled. Loomulikult on nii mitmedki retseptid korduvalt kasutuses, sest ega traditsioonilisest rabarberikissellist, suvila võileibadest või maasupist niisama mööda vaadata ei saa:)

Alljärgnevat toitu pakkusin hiljuti toredatele külalistele, kes Nipipraamatu artikli tarbeks mulle suvilasse külla tulid. Selgituseks võin öelda, et eksisin ära juulikuu Nipiraamatu esikaanele. Kusjuures Triinule, kes artikli kirjutas, oli see esimene kaanelugu ning minu arvates sai ta looga suurepäraselt hakkama. Jutte ja pilte on loomulikult toidust ja minu suvilast, lisaks on ajakirja kaante vahele ära eksinud ka üks ääretult maitsev ja lihtsalt valmiv juustukoogike:) Ka seesama suvikõrvitsa-kanapajaretsept on ajakirjas täiesti olemas:)