21. detsember 2017

Kuidas kirjutada kokaraamatut!? Lisaks retsept pannkoogiraamatust: vaesed soolased rüütlid!

Ma olen juba pikemalt aega plaaninud kirjutada postitust sellest, kuidas kirjutada kokaraamatut! Minult on selle kohta palju küsitud ning olen mitmel korral sellest ka erinevatele inimestele rääkinud nii suurema publiku kui ka väiksema publiku ees. Niisiis oleks ainuõige paar rida raamatu kirjutamisest ka siia üles märkida. Kuna mul puuduvad kogemused raamatut ise kirjastades, siis oskan rääkida raamatu valmistamise protsessist koostöös kirjastusega. Tegelikult ongi kirjastusega raamatut tehes oluliselt lihtsam, sest nii on autori töö märksa väiksem. Kirjastuse kanda jääb kogu töö hinnakujunduse ja müügiga, samuti jääb kirjastuse kanda otsida keeletoimetajad, trükkijad, kujundajad jne. Ühesõnaga jääb laias laastus autori mureks leida hea idee ning see siis raamatuks kokku meisterdada. Muidugi on see väga laias mõistes öeldud, sest tegelikult on nii palju tööd ja muret seoses kokaraamatu kirjutamisega. Mina arvestan üldiselt raamatu kirjutamise ajaks umbes aasta - see on siis raamatu idee tekkimisest kuni oma isikliku kokaraamatu trükist kättesaamiseni. Muidugi on ka erandeid, nagu näiteks minu ja Andra hoidisteraamat, mida me reaalselt tegime väikeste vahepausidega umbes 3 aastat. 


ALGUS...
Kõik saabki alguse ideest. Minul on üldjuhul nii, et vaikselt hakkab tekkima idee, mida ma siis nö kasvatama hakkan. Paljud ideed kustuvad, kuid mõned hakkavad üha rohkem ideid tekitama ning jäävad mõtteisse, millest siis vaikselt hakkab idanema raamatu-idee. Ma ei ole kunagi kirjutanud raamatut seepärast, et lihtsalt teeks midagi. Peab olema idee, mis endale väga-väga meeldib ning mis võiks ka teistele meeldida. Kokaraamatuid on ju nii-nii palju ning ei ole mõtet teha veel üht raamatut, mis võiks ka poes raamaturiiulil seista. Vaadates viimastel aastatel ilmunud kokaraamatuid, siis on väga palju selliseid eristuvaid ja omanäolisi kokaraamatuid, mille üle on mul ainult väga hea meel. 

Kui sulle tundub, et sinu hea idee väärib kokaraamatuks vormistamist, siis ei ole vaja teha muud, kui oma mõtted kogu raamatu konseptsiooniga kirjastuse tarbeks üles märkida ning seejärel peaks oma ideed tutvustama mõnele kirjastusele. Mina olen (hetkel) koostööd teinud kolme erineva kirjastusega - Pegasus, Varrak ja Ajakirjade kirjastus. Igal kirjastusel on omad tingimused, nägemused nõudmised. Ma ei tooks kedagi eraldi välja, kuid võin öelda, et aja jooksul on mul väljakujunenud juba oma lemmiktiim kujundaja, keeletoimetaja ja projektijuhiga, kellega koostöö kuidagi nii hästi sobib (oma lemmikmeeskonnaga olen kirjutanud 3 kokaraamatut;)). Peale seda, kui oled saanud kirjastuselt nõusoleku ning seejärel kõik tingimused, tähtajad ja muu paberimajanduse paika loksutanud, siis jääb üle vaid raamatut kirjutama hakata. Mina teen oma raamatusse pildid ise ning seetõttu on mul aja planeerimisega oluliselt lihtsam. Kui autor ise pildistaja ei ole ning kirjastus otsib sulle toidufotograafi, siis tuleb hakata lihtsalt aegu klapitama ning toidutegemise ja raamatukirjutamispäevi planeerima hakata. Oleneb muidugi raamatust, aga mina püüan üldjuhul raamatut kirjutada nö jooksvalt ehk siis püüan ühildada igapäevatoiduvalmistamise raamatu kirjutamisega. On muidugi ettetulnud ka lõpmatuna tunduvaid päevi, kuid üldiselt mulle ei meeldi teha 16-tunniseid tööpäevi toiduvalmistamise ja pildistamisega. Eraldi fotograafi kasutades on muidugi jälle lihtsam, kuna stilistika, pildistamine, töötlus jne jääb fotograafi kanda. Samas mulle meeldib oma toitu ise pildistada, kuna tihtipeale tekibki retseptiidee koostööd pildiideega. Ise toitu valmistades ja pildistades võiks arvestada keskmiselt kuni 8 valmistatud ja pildistatud toitu ühe päeva jooksul - rohkem lihtsalt ei jõua. Selle alla ei kuulu muidugi eelnev töö retseptiga, sobiva stilistikaidee otsimine ning pilditöötlus .... need tööd jäävad kõik teistesse päevadesse.

Hea on tuua näitena minu kõige uuem lapsuke kokaraamatute hulgas "Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma", mis valmis kuidagi nii muretult. Seda enamjaolt põhjusel, et tänu meie pere traditsioonilistele nädalavahetuse pannkoogihommikutele oli mul sahtlisse kuhjunud hulgaliselt häid pannkoogi- või siis selle nime alla sobilikke retsepte. Need oli vaja vaid välja sorteerida, uuesti läbi katsetada ning voilaa! Pannkook ei pea olema alati see traditsiooniline ning sellest saab aimu ka raamatus, kus kohtab hulgaliselt ka vahvliretsepte, kastmeid, lisandisoovitusi, pannkookidega vormiroogasid ja erinevaid koogikesi. Ühesõnaga igasugu põnevat - ka soolased vaesed rüütlid leiavad tee raamatusse:)

 Foto autor: Kerli Sosi

...MIS EDASI?
Raamatu retseptide kogumise/mõtlemise ajal arvestage väga korralikult ettenähtud mahuga. Kui kõik kalkulatsioonid on tehtud, siis on väga raske hiljem kirjastusega läbirääkimisi pidada lehtede arvu suurendamiseks. Mõndadel kirjastustel need reeglid nii karmid ei ole, aga siiski soovitan püsida piirides:) Pean tunnistama, et kogu raamatu valmimise ajal on pidevalt mõtted selle valmistamisprotsessi juures. Ei ole nii (vähemalt minuga), et pildistad ja kirjutad, siis nädalake võtad puhkust ning selle aja jooksul ei mõtle kordagi raamatule. Ma mõtlen koguaeg raamatule, piltidele, retseptidele, komponentidele, töötlusele, kirjastiilile jne Minul on alati raamatuprojektiks olemas ka spetsiaalne vihikuke, kuhu kirjutan üles kõik retseptiidee alged, valmis retseptid, pildiideed, kujundusmõtted ja üleüldse kõik kogu raamatuga seonduva. See on hea, kui kõik on ühes kohas ning samuti on hiljem nii tore neid vihikukesi lehitseda...


Kui retseptid on valmis ja pildistatud, sissejuhatused ja kõik vajalikud tekstid seoses raamatuga kirjutatud, siis on vaja kogu materjal veelkord üle lugeda ning see anda üle keeletoimetajale, projektijuhile ja kujundajale. See ei tähenda veel puhkust - algavad keelelised korrektuurid, mil pead olema pidevalt valmis koheselt suhtlemiseks ja reageerimiseks. Peale keeletoimetamist toimuvad ülelugemised ning raamat liigub edasi kujundajale. Ka kujundus on selline protsess, kus ma soovin olla alati kaasatud. Mul on alati väikesed ideekesed peas olemas ning hea kujundaja on see, kes need koostöös sinuga just sobivaks vormib (tervitused Ailale!). Kujundamise ajal pildistan veel täiendavaid ilupilte tekstide taustadeks, kaantele ja sisuks. 

Lõpuks, kui kujundus on valmis, siis on vaja veelkord kogu raamat ülelugeda ja ka visuaalselt ülevaadata. Pannkoogiraamatu puhul sai raamat täielikult valmis tunnike enne trükki minekut tänu viimastele kohandustele:) 

 Kokaraamatu pildistamine Pärnumaa metsades;)

Trükkimisele võib arvestada umbes 3 nädalat ning seejärel ... te ei kujuta ette seda tunnet, kui hea on seejärel käes hoida oma kokaraamatut!! Olgugi, et raamatu kirjutamisega ei aja sa kokku suuri summasid, siis see tunne korvab kõik selle. Üldlevinud arvamuse lükkan ka ümber - autor ei saa endale suurt kuhja kokaraamatuid - mõned eksemplarid vaid, ülejäänud rändavad müüki.

KOKKUVÕTTEKS
Nagu näete, siis kirjastuse abiga on loomulikult niivõrd palju lihtsam. ja mugavam. Teiselt poolt, kui oled tegus, siis loomulikult võid kogu tööd ise tehes oluliselt rohkem teenida. Sama ei oska mitte kunagi ennustada, millised kokaraamatud on edukad ja millised mitte. Tihtipeale võivad üliedukaks osutuda need kokaraamatud, millele isiklikult suurt edu ei oska arvatagi. Ma aga ütlen nii palju - olgugi, et tööd ja vaeva on palju, siis raamatute kirjutamisprotsess on kogu rasket tööd väärt!

See on vaid lühike kokkuvõte ning tegelikult saaks kirjutada oluliselt pikema teksti nendest toredatest hetkedest ja kogu tööst raamatu valmimise ajal!

MINU RAAMATUD

PANNKOOGISAHVER
Minu viimasest raamatust saad lugeda veel ka siitsamat blogist: Minu uus kokaraamat!
Sedasama pannkoogiraamatut müüvad suuremad raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat.
Lisaks saab pühenduse ja autogrammiga raamatut osta veel Pärnu Rahva Raamatust (Port Artur2), Eesti moepoest Siluett (Rüütli 28, Pärnu) ning samuti peaks mõned eksemplarid olemas olema veel ka Stockmanni kaubamaja Toidumaailmas.

Vaesed soolased rüütlid ehk laisa inimese pannkoogid kahe juustuga
(Retsept raamatust Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma)

Tõsimeelseks vaeste rüütlite austajaks hakkab ka kõige pirtsakam sööja ja tõenäoliselt on selles “süüdi” nende pannukate tummine, aga samas kohev olemus, mida kõike kroonib kahe eri juustu võlu. Roog sobib ideaalselt hommikusöögiks, eriti veel siis, kui kaaslaseks on toorsink või mõni muu soolakas lisand – toorpeekon või soolalõhe.


Kogus: 8–10 tk

2 muna
200 g Kreeka jogurtit
0,5 tl soola
u 8 saiaviilu
riivitud juustu
murendatud sinihallitusjuustu

Serveerimiseks:
toorsinki või -peekonit

maitserohelist

pipart

Sega munad jogurti ja soolaga ühtlaseks. Seejärel kasta saiaviilud üksteise järel mõlema poolega jogurtisegusse. Eemalda üleliigne jogurt, aseta saiad alusele ja tõsta need külmkappi umbes 15 minutiks maitsestuma. Seejärel kuumuta pannil õli ja küpseta saiad nõrgal kuumusel ühelt poolt kuldpruuniks. Pööra ümber ning raputa igale viilule kohe peale 1 tl murendatud sinihallitusjuustu ja 1 sl riivitud juustu. Kata pann kaanega ja lase küpseda seni, kuni juust on sulanud ja saiad on ka alt kuldsed. Serveeri kohe koos meelepäraste lisanditega!

Soovitus:
* Lisa jogurtisegusse pisut purustatud küüslauku!



2 kommentaari :

  1. Oled minu lemmikblogija :) mitte ainult kokandusmaailmas. Kuigi olen ise vegan ning eelistan ka nisujahuta kypsetisi rohkem, leian end ikka ja jälle siit. See lihtsus ja blogi jooksvus on nii mõnus. Kõik retseptid olen mugandanud enda järgi ning samuti leidub siingi palju katsetamist nii gluteeni kui lihavabas maailmas :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh:) Püüan jätkata samas vaimus ka uuel aastal!

      Kustuta

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails