19. juuli 2017

Taljesõbralikum kanasalat kodujuustukastmega

Käsi püsti, kes on sõltuvuses kodujuustust? Ma tõstan kohe kaks kätt hästi kõrgele-kõrgele! Kodujuust on üks minu nõrkustest ... seda on hea süüa nii soolase kui magusroana, suure ja väikese näljaga ning mis tahes hooajal! Suvisel ajal on see muidugi kõige tänuväärsem toit. Mida siis sellega teha? Üks imehea idee on see pista salatisse. Ma ei tea, kas olen seda retsepti juba varasemalt jaganud kuskil, kuid järgnevalt üks salat, kus kodujuust toimib imehästi kastmena (kui seda saab muidugi nii nimetada). Ühesõnaga püreestan kodujuustu kergelt ära ning segan ülejäänud komponentidega kokku. Selline meeldivalt lahjem versioon kooresest hapukoore- ja/või majoneesikastmest, mis maitseb imehästi. Niisiis kutsun Teid nüüd salatile:) 


Kogus: Salatist jagub kolmele-neljale
 
2 suut peotäit (jää)salatilehti
25 g riivitudparmesani + lisaks kaunistuseks parmesanilaaste
kimbuke tilli, hakituna
250 g grillitud/küpsetatud kanaliha
50 g toortatart
soola, pipart
200 g kodujuustu
2 sl heledat sojakastet

Haki salatilehed, lisa riivitud parmesan, till, kanalihatükid. Rösti kuival, kuid kuumal pannil toortatart paar minutit. Lisa salatile. Maitsesta soola ja pipraga. Püreesta kodujuust ning sega koos sojakastmega salatisse. Serveeri koheselt!

Jagasin seda retsepti ka Rannamõisa linnulihablogis;)

11. juuli 2017

Gluteenivaba banaani-õunakook

Vot siin on nüüd ühe ootamatu katsetuse maitsev lõpptulemus. Tegemist on kergelt kaneelise banaani-õunakoogiga, mis ei sisalda gluteeni ning on valmistatud ka ilma suhkru või mõne muu magusaineta. Tegelikult pean tunnistama, et viimase unustasin lihtsalt koogitainale lisada ning see pisike asi tuli meelde alles siis, kui koogike juba ahjus küpsemas oli. See kook on aga piisavalt magus tänu banaanidele ning seetõttu see miskit täiendavat magusainet ei vajagi. Niisiis on tegemist igati taljesõbraliku koogiga, mille puhul on tegemist justkui maitselt lihtsa koduse õunakoogiga.

Mandlilaastud jahvatasin selliseks keskmiseks jahvatusatmega jahuks. Ei olnud üleliia peen pulber, samas ei jätnud ka liialt tükiliseks. Kodus on mul mandlilaastude jahvatamisel enamasti abiliseks kas kohviveski (väiksemate koguste jahvatamisel) või siis Chopper või Nutribullet. Kõik need köögiabilised saavad jahavatamistööga ilusti hakkama! Kindlasti püreesta selle koogi tarbeks korralikult ka banaanid ja munad, sest segu peab jääma ühtame ning kindlasti ilma rohkete banaanitükkideta. Muidu on aga retsept lihtne ning koogitainas valmib kiirelt. Kook on hea samal päeval. Säilitamisel järgmisteks päevadeks, aga soovitan hoida seda küpsetist jahedas, sest nii säilib sele mahlasus.

100 g mandlilaaste
50 g maisijahu*
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
1 sl kaneeli
2 banaani
3 muna
2 sl võid, sulatatuna
1 keskmise suurusega õun (pigem magusam)


Jahvata mandlid jahuks. Sega kuivained omavahel Püreesta banaanid koos munadega ühtlaseks ning lisa segades kuivainetele. Lisa ka sulatatud või. Koori õun ning lõika väikesteks tükkideks, lisa koogisegule. Määris väiksem ahjuvorm (minul kasutusel 20x13cm) võiga ning vala tainas vormi. Küpseta ahjus 170 kraadi juures ca 30 minutit. 

*Kui soovid selle koogi küpsetada paleo reeflite järgi, siis asenda maisijahu sama koguse mandlilaastudega. 

7. juuli 2017

Üks suvine gluteenivaba tatraroog otse maakodust ... ja natuke juttu suvilaelust

Üldiselt ootan ma suve kohe väga-väga, sest siis saan ma oma asjad kokku pakkida ning Tallinna lähedal asuvasse maakodusse end sisse seada. Mõnel aastal on mul rõõm olla seal pikemalt, mõnel aastal  nii hästi ei vea ning pean tööde ja tegemiste tõttu maakodu rõõmudest rohkem eemal olema. Üks on aga kindel - seal veedetud aeg on alati kuidagi eriti armas. Loomulikult kuuluvad ühe korraliku maakodu elu juurde hea toit, pikad hommikusöögid, jalutuskäigud, suvilatööd... Teel suvilasse jääb ette ka üks pagaripood-kohvik, kus müüakse maailma parimaid kaneeli- ning moonisaiu, milles täidisega pole kunagi koonerdatud. Ka sellest poest ei saa me viimasel ajal niisama lihtsalt mööda sõita ning on juba traditsiooniks kujunenud, et kotike värskete küpsetistega tuleb ikka ka suvilasse kaasa. Nees on need suvilaelu rõõmud:)  Igal aastal algab see tore suvine hooaeg alati esmalt sisse seadmisega, mis hõlmab endas korralikku suurpuhastust. Kes teavad, need teavad... on ju vaja peale pikka talve tube värskendada ning suveks valmis seada. Selline töö ei võta kindlasti väga pikalt aega, kuid siiski omajagu. Mul on varasemalt juba nö "to-do" list valmis tehtud, nii on hea näpuga järge pidada ja tegelistel korralikult silma peal hoida. Mäletate, et mõni aeg tagasi kirjutasin oma toredast uuest abimehest varstolmuimejast (Philips PowerPro 3in1, teen sellest juttu allpool)*? Vot nüüd oli mul seesama tore abimees ka suvila koristustöödel abiks. Mitte täies hiilguses, vaid haarasin Pärnu kodust kaasa hoopis suurest masinast lihtsasti eemalduva käsitolmuimeja koos otsikutega. See mahtus mugavalt ja märkamatult autosse ning oli suvilas igati asjalik. 


Peale koristust tulevad muidugi traditsioonilised suvilatööd - vaja on muru niita (meeldib väga), toole või miskit muud värviga värskendada (meeldib veel rohkem) või aiamaal mütata ja otsida, mis rohimist ja sättimist vajab. Koguaeg on vaja miskit teha, aga see ongi tore!
Suvilas on alati pikale venivad hommikusöögid, turgutavad lõunasöögid ning õhtusöögid, mis tihtipeale hilisõhtusse venivad. Olgem aga ausad, ega ma suvilas väga kaua aega köögis veeta ei taha. Samas muidugi on soov sellist mõnusat ehtsat toitu süüa, kus võimalikult palju saaks kasutada seda, mida õues peenrad pakuvad. Niisiis tuleb välja mõelda selliseid sega-kokku roogasid, mis hästi-hästi kiirelt valmivad. Veel parem on see, kui väga palju nõusid toidutegemiseks ka ei ole vaja kulutada, aga see ei ole nüüd nii oluline. Samas mulle meeldib söömisele suvekodus aega kulutada. Katan laua õue, terrassile või siis külma ilmaga (sel suvel tihedamini kui varasematel aastatel) saab kaetud laud tuppa. Lauale saab laudlina ning kohe kindlasti vaasike hoovist korjatud lilledega… Maakodus on üks hea asi veel – siin asub maapood, kus leidub nii põnevaid asju. Selliseid toite, mida mujalt suurtest ja tavalistest linnapoodidest ei leia. See on olnud alati maapoodide eripära ning õnneks ei ole see aastatega muutunud. 
Kui aga selle tatraroa juurde liikuda, siis see on üks eriti lihtne roog, mida saab enamasti valmistada sellest, mida külmikus leidub. Enamjaolt on aga selle roa põhilised komponendid tatar, liha (siinkohal saab kasutada ära varasemalt küpsetatud grill-liha), muna, juust ja murulauk/roheline sibul. Rohkemat see retsept väga ei vajagi, samas võid pannile kuhjata kõike seda, mida külmikus leidumas. Ja tegelikult retseptikogused on ka sellised siuh-säuh ning täpseid koguseid ei vajagi. Umbkaudselt püüdsin kogused aga üles märkida.


Ma pean ka mainima, et sel suvel on minu uueks lemmikürdiks kujunenud oliivirohi ehk santoliin, mida ka selle roa maitsestamisel kasutasin. See on suurepärane maitsetaim, meenutades maitselt pisut tugevamaitselist juustu ja oliiviõli. Tegemist on hästi lohvaka ning väga lihtsasti kasvava ürditaimega, mida kindlasti soovitan proovida. Selle maitse kas meeldib või mitte. Minule on see taimeke väga meeltmööda ning seepärast hakin seda hetkel kõikvõimalikesse roogadesse. Näiteks hommikupuder hakitud oliivirohuga on väga-väga mõnus;)

Oliivirohi ehk santoliin (aitäh käemodellist abilisele emale!)

Kogus: umbes kolmele

125 g tatart
2 sl võid
2 muna
0,5 dl piima
150-200 g eelmisest päevast järelejäänud liha (või siis sama kogus kanafileed või toorvorste või maasuitsusinki)
väike kimbuke murulauku või rohelist sibulat
1 sl oliivirohtu ehk santoliini (soovi korral)
peotäis riivitud juustu
2 sl Kreeka jogurtit
soola

Keeda tatar soolaga maitsestatud vees valmis, nõruta. Kuumuta pannil või. Löö pannile munad, lisa piim ning vispelda need kiirelt segamini munapudruks, maitsesta soolaga. Seejärel lisa pannile lihatükid** ja tatar ning sega kõik segamini. Lisa hakitud maitseroheline ja juust. Kõige viimasena sega juurde Kreeka jogurt. Serveeri koheselt!

**Kui kasutad toorest liha, siis küpseta see pannil kõige esimesena valmis, seejärel lisa munad ning toimi edasi retsepti järgi.

* Siinkohal kasutan ära seda postitust, et kirja panna mõned küsimused-vastused Philips PowerPro Aqua 3in1 tolmuimeja kohta, mida on minult küsitud (tegemist on küll toidublogiga, kuid tundub et puhas ja korras kodu on väga popp teema:)):



Kui tihti tolmuimejat tolmust puhastada tuleb?
Tolmukogumisanumat puhastan põhimõtteliselt iga kord. See anum eemaldub tolmuimeja küljest nii lihtsasti, et see puhastamine käib märkamatult. Filtrit puhastan umbes iga 2 nädala tagant. Pesen selle kraanivee all korralikult puhtaks ning siis lasen täielikult sel enne tolmuimejasse panemist kuivada.

Kuidas aku vastu peab?
Selle tolmuimeja suurimaks plussiks on see, et ei ole juhet, mistõttu töötab see aku abil. Minul peab aku mitu koristamiskorda vastu ning kunagi ei ole veel mõelnud, et see liialt ruttu tühjeneb. Aku peab sama hästi vastu, kui mõned kuud tagasi esmakordselt puhastades.

Kuidas töötab põrandate pesemisfunktsioon?
Tolmuimejale mopi külge panemine käib väga lihtsalt. Mitte kuskilt ei ole miskit alla vajutada, kuidagi kinnitada või suruda. Tõsta tolmuimeja mopile ja ongi kinnitatud! Sama lihtsalt käib ka mopi eemaldamine.

Teeb see masin väga kõva müra?
Tunnistan ausalt, et see on üks vaiksemaid tolmuimejaid, mis mul olnud on. Pigem vaikselt nurrub, kui teeb häält:) Tugevama programmiga teeb kindlasti tugevamat müra, kuid ka see ei ole märkimisväärselt häiriv.

Kus kohast seda tolmuimejat osta saab?
Ma olen seda tolmuimejat üha sagedamini elektroonikakauplustes näinud. Täna vaatasin, et näiteks Expert kauplused (vist oli see pood, aga võin ka eksida) pakuvad seda hetkel väga soodsa hinnaga. Ühesõnaga on see müügil enamustes hästivarustatud elektroonikapoodides!

Oled rahul?
Muidugi olen. Lisaks saab käsitolmuimejat lihtsasti kaasa võtta. Samuti saa kasutada autoistemete puhastamisel.



1. juuli 2017

Kodused mandlikreemiga sarvesaiad

Tere suvi! Selliste vihmaste ilmadega nagu viimastel päevadel, lihtsalt peab ahju sisse lülitama ning endale miskit head tegema. Paar päeva tagasi (siis kui ilmad veel pisut ilusamad olid) meisterdasin ma kodus ohtra täidisega mandlisaiakesi. Need on ilmatuma head - maitsevad imehästi ning valmivad lihtsalt. Tegelikult on selle omaloomingulise retseptipostituse inspiratsiooniallikaks samanimelised kurikuulsad küpsetised (almond croissants), mille valmistamisel kasutatakse pisut tahkemaid eelmise päeva croissant´e. Niisiis, kui teil juhtub selliseid saiakesi järgi jääma, siis kohe-kohe tuleb siit üks hea retsept. Kuigi ma muidugi ei oskagi tegelikult öelda, mis põhjusel peaks üldse võiseid, krõbedaid ja üleüldse imemaitsvaid sarvesaiakesi üle jääma ...

 
Mina kasutasin nende maiuste valmistamisel täiesti värskeid saiakesi, nii et saab ka niimoodi. Vaja on siis 4 pehmet croissant´i, mis täituvad isevalmistatud kreemiga ning mis saavad katteks tainapuru ja mandlilaaste. Ühesõnaga, valmivad selles retseptipostituses ühed ülimalt rammusad ja üdini patused mandlisaiakesed, milles on priiskavalt täidist ning uhkeldavalt purust katet. Kõike on nii palju, et ühest saiast saab kõhu ikka korralikult täis. Isegi nii täis, et mõne aja pärast saad aru, et parem oleks olnud vist jagada;) Niisiis sobib üks mandlisaiake ideaalselt kahele. Umbes taolisi saiakesi saab maitsta ka Katharinenthali kohvikus Tallinnas, kus need maitsevad samuti hästi, kuid loomulikult on kodus valmistatud saiakeste eelistuseks see, et täidist võib sarvesaiakeste vahele panna nii palju kui soovid ... või siis seni, kuni kauss tühjaks saab. Selle retsepti puhul aga kuskilt otsast kokku ei ole hoitud - kõike on ohtralt ja kuhjaga!


4 sarvesaiakest ehk croissant´i (kõige klassikalisemad on kõige paremad)

Täidis:
100 g martsipani*
100 g toorjuustu, toasooja
4 sl suhkrut
50 g võid, toasooja

Purukate:
1 dl jahu
0,5 dl suhkrut
0,5 tl kaneeli
25 g võid
25 g toorjuustu

Täidise jaoks tükelda martsipan ning sega kokku toorjuustuga. Lase segul seista vähemalt pool tundi, et martsipan ilusti toorjuustumassi sulaks (vahepeal võid segamas käia). Seejärel lisa ülejäänud ained ning sega kõik ühtlaseks. Pole hullu, kui mõned martsipanitükid täielikult ära ei sula!

Katte jaoks sega kuivained omavahel. Lisa ülejäänud 2 komponenti ning näpi tainas purutaoliseks massiks (ära üle sega!). 

Tee sarvesaiakestele horisontaalselt sisselõige, kuid neid täielikult läbi lõikamata. Täida saiakesed kreemiga, aga jäta õigepisut ka peale määrimiseks. Seejärel aseta sarvesaiad ahjuplaadile (tihedasti kõrvuti) ja määri neile peale õhukese kihina täidist (nii kinnitub kate paremini). Raputa peale tainapuru ning küpseta seejärel pöördõhuga režiimil 180 kraadi juures 7-10 minutit. 
Maitsevad kõige paremini pisut jahtununa!

*Tavaline martsipan oli poest otsas, seega kasutasin šokolaadiglasuuriga martsipani - sobis isegi paremini!



LinkWithin

Related Posts with Thumbnails