12. september 2014

Kohupiimakorp kookosega

Jah, ma tean, et selles koogis ei ole tilkagi kohupiima (nimi ju seda lubab), aga lõpptulemus jääb täpselt selline, nagu oleks tegemist kohupiimakorbiga. Valmistamisega on aga (võrreldes kohupiimakorbiga) sellise plaadikoogi puhul vähem vaeva. Kui ma seda kooki tegema hakkasin, siis polnud mul aimugi, et kohe järgmisel päeval pean uue koogi tegema. Üldjuhul on just lihtsad koogid need, mis kiiresti otsa saavad, eriti populaarsed on just sellised plaadikoogid. Hea lihtne käimise pealt köögist kaasa haarata ning tassikese kohvi või õhtuse tee juurde maiustamiseks süüa. 



4. september 2014

Küpsisetega juustukook batoonikese kommidega. See on hästi lihtne retsept taas:)

Kapis oli toorjuust ning kommisahtlisse olid jäänud mõned viimased küpsised ja kommid. Tavaliselt on meil kommisahtel üsna rohkelt igasugu komme ja muud magusat täis, aga kuna viimasel ajal ei ole sinna sahtlisse keegi panustanud, siis jääb see maiustustest aina hõredamaks ja hõredamaks. Seepärast ostustasingi viimased batoonikese kommid kooki pista.... ehk siis keegi lõpuks täiendab me kommide varusid. Kui juba toorjuust ja kommid üle on, siis ei olnud küsimustki - siit tuleb kohe nüüd üks koogike ahju küpsema panna. Täidist tuli rohkelt - niipalju, et esmapilgul ei tahnud vormigi ära mahtuda. Sellest pole aga midagi, sest mida rohkem täidist, seda parem.


Lõpptulemusena (peale üht ööd külmikus maitsestumist) sai valmis suurepärane kook - kreemja täidise ja piisava šokolaadisusega, kus üllatuseks kommide sulanud tükikesed. Tuli hea ning ootasin juba kannatamatult selle blogisse kirja panemist. Enne seda pidi retsept aga ilmuma ka 4.09.14 Naistelehes!



25. august 2014

Jäine karamellikook

Oehhh.... see kook läks küll laualt nagu niuhti. Vahel ju lihtsalt on nii, et miski tuleb nii hea välja, et muudkui võtad tükikese ja siis veel tükikese ja siis veel tükikese. Pakud teistele ning nendega on täpselt sama lugu... Aga ma ütlen põhjuse miks see nii kook hea on! Seetõttu, et enne söömist seisis see paar tunnikest sügavkülmas. Süües oli kook jahutavalt kreemine ja täidlane, retseptis kasutatud toorjuustukreemil lasus ka oma oluline roll. Kook oli peale lühikest sügavkülmutamist meeldivalt tahenenud, mitte ebameeldivalt läbi külmunud. 

PS! Selle koogi valmistamiseks on vaja varuda vaid 6 komponenti:)


20. august 2014

Maguspiim kondenspiima ja kamajahuga ning Kulinaarne duett!

Kuidagi ootamatult on kõik marjad otsa saanud. Sain suvilast veel viimased tikrid ja punased sõstrad, laps leidis veel paar vaarikat ka. Marjad aga on asendumas koduõuntega ning sel aastal on neid minu suvila õunapuude küljes kuhjaga. Milline rõõm! Need viimased marjad aga saab pista ühte lihtsasse magustoitu, mida me suviti üllatavalt tihti valmistame. Valmib see ilma vaevata ja vähestest komponentidest: piimast, kamajahust, värskest piparmündist, kondenspiimast ja marjadest. Justkui ajaränd lapsepõlve!



Ja kui magustoit valminud ja söödud, siis piiluge kalendrisse ning vaaadake, mis plaanid Teil selleks laupäevaks on. Nimelt on taas 23. augustil Saue vallas toimumas Vanamõisa käsitöölaat, mis on üks suurimatest taolistest laatadest Eestis. Lisaks on avatud ka Eesti Toidu Telk, milles toimub Kulinaarne Duett. Tekitab küsimusi? Kohe seletan... Eesti Toidu Telgi laval toimub terve päeva kokkamine, koos teevad süüa üks professionaalne kokk ning teine kodukokk. Toitu teeme kohapeal ning maitsta saab loomulikult ka lõpptulemust. Täpsemaid osalejaid, kellaaegu ja teemasid näete juba allolevalt plakatilt:


16. august 2014

Põhjaka, Põhjaka, Põhjaka!

Minu selleaastane suvi on möödunud ääretult kiirelt ja pidevalt ringi rännates, nagu vist paljudel. Alles see oli, kui mõlgutasin mõtted, kuhu see suvi minna tahan ja mida teha sooviks. Pidasin plaani, et kuidas suvi niisama istudes luhta ei läheks. Oma rõõmuks olen ma viimase kolme suvekuu jooksul üsna hoogsalt jõudnud Eestis ringi seigelda, toiduelamusi leidnud ning fotoaparaati maalilisi pilte klõpsinud. Olen jõudnud kalale, marjule, seenele ning lisaks ka oma töid ja tegemisi teinud.

Loomulikult ei saa ma üle ega ümber Põhjakast. Armsast paigast, mis asub Järvamaal. Kohas, kuhu minu liikumistrajektoor kahjuks väga tihti ei suundu, kuid siiski seda rõõmsam ma olen, kui sinna juhtun. Põhjakale sattusin ma viimati juulikuu lõpus, täpselt sel ajal, kui suur suvekuumus siin võimust võttis. Jätsime tavalise sõiduauto kodumaja ette ning rändasime Põhjakale pisikeses bussis, mis sai laenatud kelleltki, kes tunneb kedagi. Sellisesse bussi mahtus kogu reisiseltskond ära, nii et miks ka mitte. Konditsioneer otsustas päev enne sõitu küll töötamast lakata, kuid sellest pole midagi - tuleb lihtsalt aknad lahti teha ning tuule saatel juukseid lehvitades teele asuda!



Ja mis meid ees ootas? Ikka see vana ja hea Põhjaka oma hea toidu, ürdipeenarde ja sigadega, kes mõisa taga aedikus pidevat võitlust poriga pidasid. Toonekured olid ka kogu naaberpõllu endale haaranud nii, et nende lendlemine mõisa kohal oli justkui piltpostkaardilt laenatud. Olgugi, et tegemist oli suve soojema päevaga ning magusaisu oli pisut puudulik, siis ei saanud lõunasöögi lõpetuseks kuidagi jätta tellimata kohustuslikku Põhjaka (ja ühtlasi ka maailma parimat) Napoleoni kooki. See koogivõitlus peas, kas peaksin magusat võtma või mitte, oli juba ammu kaotatud:). Ei maksa end tagasi hoida, sest heameelega oleks kahvliga augu taldrikusse kraapinud, et seda viimast kreemitörtsu kätte saada, mis koogist järgi oli jäänud. Tellitud silgud olid head ning olen neid ka kodus pärast seda teinud. Searibi lagunes ilma suurema lunimiseta lihtsalt taldrikul lahti ning kooretarretis vaarikasorbetiga oleks justkui vanaema tehtud. Mis veel tahta võikski?!?




LinkWithin

Related Posts with Thumbnails