15. oktoober 2017

Imemaitsev soodaleib

Ma jagan nüüd ühte mõnusat retsepti, millest ma viimasel ajal täiesti vaimustuses olen. Tegemist on väga-väga lihtsalt valmiva soodaleivaga, mille valmistamiseks ei ole vaja ei pärmi ega juuretist. Oleks hea, kui kapis leiduks pisut soodat:) Seejärel on vaja vaid komponendid kokku segada ning seejärel teeb kogu töö ära ahjukuumus. Antud kogusest saab korraga 2 pätsi leiba, mille küpsetamisel kasutasin 1,5l mahutuvusega keeksivorme. Needsamad leivad sobivad valminult imehästi niisama võiga söömiseks, kuid kui raatsid võid muidugi lisaks igasugu meelepäraseid katteid peale lisada. Mina eelistan katteks võid ja soolahelbeid ... või siis niristan peale hoopis head oliiviõli... Ühesõnaga, retsept on lihtne ja nii mõnus, et viimasel ajal küpsetan seda lausa häbematult tihti! PS! Kui pilt tundub tuttav, siis jagasin seda retsepti ka Naistelehe köögikülgedel (11.10.2017)


Mitmele: 2 leivapätsi (küpsetamisel kasutatud 1,5 l keeksivorme)
Aeg: Ettevalmistusteks 10 min + küpsetamiseks 1 h ja 15 min
Muu: Ei sisalda muna ega rasvainet!

300 g täisteranisujahu
150 g täisterarukkijahu
300 g nisujahu
2 sl rukkilinnasejahu
50 g suhkrut
2 tl soodat
2 tl soola
50 g päevalilleseemneid
1 l keefiri

Sega kuivained omavahel, lisa keefir ning sega kõik ühtlaseks. Aseta tainas kahte, küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud, keeksivormi (2x1,5l) ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 1 h ja 15 min.


4. oktoober 2017

Pärnu Kohvikute Nädal, AUHINNALOOS ja Evari suurepärane focaccia retsept! Auhind loositud!


On juba meeldivaks traditsiooniks kujunenud, et oktoobrikuu alguses lihtsalt peab oma plaanid Pärnu suunas tegema. Miks? Sellepärast, et suvepealinnas on toimumas Pärnu Kohvikute Nädal! Sel aastal siis 7-15. oktoobrini ning ikka samal põhimõttel: osalevad kohvikud pakuvad kohvikute nädalal salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet hinnaga 7 või 9 eurot. Kõlab ju hästi? Eripakkumine on saadaval kohviku avamisest kuni sulgemiseni. 


Sel aastal osalevad kohvikute nädalal: Ahoy, Café Grand, Café Piano, Café XS, Ephesus, Kroon, Loodusmaja kohvik, MUM Café, Kohvik NOOT, Pagaripoisid kohvik Bussijaam,Pagaripoisid kohvik Pühavaimu, Peccadello, Piccadilly, Purje Raamatukohvik, Eagle restorani lounge, Taluturu kohvik, Teatrikohvik. Kuna kohvikute nädalal on igaks päevaks piiratud arv pakkumisi, siis eelnev broneering toidukohta oleks igati tervitatav. Täpset infot selle kõige kohta leiab: www.kohvikutenadal.ee

Olles ise kohvikute nädalal pakutavaid roogasid osaliselt juba maitsnud, siis julgen lubada, et maitseelamusi leiab kindlasti. Mind näiteks üllatas positiivselt Café Piano, mis asub Port Arturi kolmandal korrusel Rahva Raamatuga kõrvuti. Seal on kohvikute nädalal menüüs rikkalik bruschettade valik. imemaitsev magustoit (cannolid!) ning meelepärane kohv või tee. Lisaks üllatab kohvik kõiki külastajaid pokaali proseccoga! Minu suureks rõõmuks jagas selle kohviku peakokk Evari  minuga oma imemaitsvat focaccia retsepti, mille leiavad kõik huvilised selle postituse lõpus... See focaccia sobib samuti hästi bruschettade valmistamiseks või siis niisama maiustamiseks.


Ja tegelikult neid pärleid kohvikute nädalal on veelgi - Piccadilly on esindatud ikka oma tuntud headuses, Taluturg ja kohvik Noot löövad pahviks oma koogikestega, Kroon ahvatleb soojendava menüüga ning eelmise aasta külastajate lemmikkoht MUM Café ründab taas vägagi isuäratava eripakkumisega...

 MUM Café magus...

NB! Lisaks on mul rõõm välja kuulutada auhinnamäng, mille üks võitja saab endale 2 tasuta kutset Pärnu Kohvikute Nädala raames just Café Pianosse. Aja ja päeva (ja kaaslase) saab võitja ise välja valida:) Kui oled auhinnast huvitatud, siis kirjuta selle postituse kommentaaridesse, millised on sinu lemmikkohad Pärnus või kas oled üldse siia kohvitama/sööma sattunud? Loosimine toimub juba sel laupäeval (7.10) ning kuulutan selle välja siinsamas postituse all kommentaarides!

Nüüd aga eelnevalt lubatud focaccia retsept, mis pärineb Café Piano peakoka Evari Tšetšini retseptivaramust:

FOCACCIA 

Tainas:
500g nisujahu
20g pärmi
10g meresoola
10g suhkrut
400g sooja vett

Peale:
30g oliivõli
3 oksa rosmariin
soolahelbeid

Sega kõik taina ained omavahel kokku (sõtku nii, et naeratus ja higi tulevad näole:). Lase tainal soojas kohas 1 tund kerkida, seejärel aseta see suurele ahjuplaadile ning lükka tainas õliste kätega ahjuplaadil laiali. Pane peale oliivõli, rosmariini ja soolahelbed (oma tunde järgi). Lase veel  1 tund plaadil kerkida ja küpseta seejärel 200 kraadi juures 30 minutit.


30. september 2017

Metspähkli-juustukook blogi sünnipäevaks! 10 aastat toidublogimist!


See on ikka uskumatu, et täpselt kümme aastat tagasi kirjutasin ma selle blogi esimese retseptipostituse (väikese otsingu tulemusena tuli välja, et esimeseks postituseks oli röstitud suvikõrvitsarull.) Tegemist on minu jaoks korraliku juubeliga ning peab ütlema, et need 10 aastat on nüüd küll ikka uskumatult kiiresti läinud. Seetõttu ma arvan, et on üsna sobilik tähistada seda juubelit ühe korraliku koogikesega. Mul oli juba ammu isu tummise juustukoogi järele, millel on katteks peal ohtralt küpsetatud juustutäidist. Niisiis saigi just seesugune küpsetis tänaseks sünnipäevakoogiks. Lisasin täiendavalt nii põhjale, täidisesse kui ka kattele pähkleid, mis juustukoogile nii tekstuuri, kui ka maitset jagasid. Ühesõnaga valmis sai üks parajalt rammus ja oma nime vääriv juustukook! 
Täiesti juhuslikult juhtus nii, et kui olin selle koogi pildistamiseks lauale asetanud, siis saabus minuni kast mahefüüsalitega, mida kasvatatakse siinsamas Pärnumaal (uuri Segasumma talust www.segasumma.ee). Minu jaoks oli see nii tore ja üllatav leid. Maitsevad imehästi ning sobituvad modelliks ka imehästi...


Kui mõelda, siis olen ma selle kümne aastaga jõudnud uskumatult lahedaid projekte teha. Täpsemalt siis toiduteemalisi projekte, millest blogiga alustades ei osanud unistadagi. Muidugi pean ma enda suurimateks saavutusteks enda kokaraamatuid, mida on hetkeseisuga 6, kuid millele lisandub juba järgmisel nädalal veel üks uus kokaraamat … sellest juba täpsemalt järgmisel nädalal, kui trükisoe raamat on minuni jõudnud:) Olen igastahes elevil!  Nendest kuuest kokaraamatust nii mõnedki kannavad juba silti „läbi müüdud” ning selle üle on mul siiralt rõõmus meel! 

10 aastat blogimist = 6 (peaaegu 7) kokaraamatut:

Ja nüüd sünnipäevakoogist:



Põhi:
50 g metspähkleid
100 g Digestive-küpsiseid
0,25 tl kaneeli
50 g võid, sulatatuna

Täidis:
500 g toasooja toorjuustu
200 g toasooja sulatatud juustu
100 g suhkrut
4 muna
100 g hapukoort
100 g valget šokolaadi
75 g metspähkleid
50 g Digestive-küpsiseid

Kate:
5 batoonikese kommi (näiteks Pilveke)
75 g hapukoort
1 tl vanillisuhkrut
25 g metspähkleid, hakituna
1 Digestive-küpsis, purustatuna
0,25 tl kaneeli

Põhi: jahvata pähklid peeneks puruks. Purusta ka küpsised peeneks ning sega kokku jahvatatud pähklite ja kaneeliga. Kõige viimasena lisa või ning sega ühtlaseks tainaks. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (Ø20cm) põhjale (pane pisut rohkem äärtele kui keskele).

Täidise jaoks sega retsepti 3 esimest komponenti omavahel ühtlaseks. Lisa segades juurde munad ja hapukoor. Sulata šokolaaditükid vesivannil ning sega toorjuustusegusse. Seejärel jahvata pähklid peeneks jahuks ning lisa samuti toorjuustusegule. Kõige viimasena murra küpsised käte vahel tükkideks ning sega täidisesse. Vala täidis vormi* ning küpseta kooki 160 kraadi juures 50-60 minutit. Seejärel lülita ahi välja ning lase koogil (suletud ahjuuksega) järelküpseda umbes tunnijagu. Seejärel lase jahtuda ning aseta siis külmkappi maitsestuma ööpäevaks. 

Jahtunud koogile valmista peale kate: haki kommid väikesteks tükkideks ning hõõru need hapukoore ja vanillisuhkruga enam-vähem ühtlaseks massiks. Kata seguga kook. Raputa peale hakitud pähklid, küpsisepuru ja kaneel. Lase kattel enne söömist külmas vähemalt tunnijagu taheneda.

*Minu koogivorm täitus peaaegu täielikult toorjuustuseguga. Lihtsalt hoiatuseks neile, kel on madalamate äärtega koogivorm.


28. september 2017

Kaks banaanijäätist: maasika ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega ning teine kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Banaanijäätis on justkui selline põnev taaskohtumine iga kord, kui seda valmistan. Ma ju tean, et see on hea, aga süües mõtisklen endamisi, et pean seda ikka oluliselt tihedamini tegema. Kui kunagi banaanijäätise avastasin, siis enamjaolt valmiski see vaid külmutatud banaanist. Seejärel hakkasid jäätisele vaikselt juurde tekkima aga igasugu maitsvaid sõpru - kookospiim, maapähklivõi, kookoshelbed.... Nüüd valmistangi ma banaanijäätise juba meelega hästi rikkaliku, justkui oleks kaussi ära eksinud pisut Ben & Jerry jäätist:) Sedasama banaanijäätist sööb silmade särades ka pisipiiga Mia, seda aga muidugi isu tekitamiseks nö moosi asemel pudru peal. Niisiis tegin seekord 2 erinevat banaanijäätist, mida ma alguses siin blogis avaldada ei plaaninund. Hiljuti jagatud Instagrammi postitusest saabusid minuni aga mitmed retseptisoovid ja seetõttu on need 2 retsepti nüüd siin!



Banaanijäätis maasikamoosi ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega
Seda jäätist rikastab kohe kindlasti isetehtud küpsisetainas, mis maitsepõnevust tekitab. Küpsisetainast tuleb tegelikult küll pisut rohkem, kui banaanijäätisekogus seda nõuab, kui järelejäänud tainasegu säilitan ma külmkapis ning pistan hommikul näiteks pudru peale;)

Kogus: kahele

2 banaani
4 sl maasikatoormoosi
2 sl Kreeka jogurtit

Küpsisetainas:
2 sl (täistera)kaerahelbeid
25 g meelepärast pähklivõid
0,5 tl mett
0,25 tl kaneeli
1 tl toorjuustu

Küpsisetainavalmistamiseks jahvata kaerahelbed peeneks, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks puruseks massiks. 
Viiluta banaanid ning sügavkülmuta viile umbes tunnike või seni, kuni need on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos maasikamoosi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*

Seejärel sega lusikaga segusse eelnevalt valmistatud küpsisetainapuru (lisa seda jäätisele nii palju, nagu meelepärane tundub). Söö koheselt.

Banaanijäätis kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Kogus: kahele

2 banaani
2 tl kakaopulbrit
2 sl maapähklivõid
4 sl Kreeka jogurtit
2 tl šokolaaditükke (sobib nii piimašokolaad kui ka tume šokolaad)

Viiluta banaanid ning sügavkülmuta neid umbes tunnike või seni, kuni viilud on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos kakaopulbri, maapähklivõi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*. Seejärel sega lusikaga segusse šokolaaditükid. Söö koheselt. 

*Kui segu ei taha ühtlaseks minna, siis lase banaaniviiludel veel pisut seista, kuni need pehmenevad.

26. september 2017

Kuhu sööma minna: The Able Butcher!


Ma räägin natuke oma nädalavahetusest. Nimelt külastasin ma laupäeval Hilton Tallinn Park teisel korrusel asuvat liharestorani The Able Butcher. Kes edasi ei taha lugeda, siis ütlen kiiresti saladuskatte all ära, et mulle meeldis. Kirjutada ma sellest otseselt ei plaaninud, kuid tore kogemus väärib kindlasti jagamist. Olles külastanud seda aastajagu tagasi, sel ajal, kui ametis oli veel eelmine peakokk Salvatore Coco, siis tuleb tunnistada, et väike kartus maitseelamuste saamise osas oli sees. Nüüd on samas kohas asunud vägesid juhatama aga uus peakokk Alexander Kaiser (15-aastase    kogemuste pagasiga kokk Saksamaalt). Koos temaga on paljuski muutunud ka selle koha menüü. Kui varasemalt oli kasutusel menüü, mis oli välja töötatud hotelliketi peakontoris, siis nüüd on menüü töötatud välja peakoka poolt isiklikult. Lisaks on põnev teada, et The Able Butcher mängib Hiltoni hotelliketi ajaloos märgilist rolli – Tallinnas asuv restoran on esimene omalaadne Hiltoni pilootprojekt, millega proovitakse täiesti uut lähenemist hotelli restoranikultuuris.
 

Selle restorani peamiseks märksõnaks on liha, õigemini on liha osa selle restorani DNAst – kasutatakse vabapidamisel kasvanud veiste liha (lisaks Californias Creekstone’i farmist pärit lihale on menüüsse lisandunud ka Eesti liha) ning toitu valmistatakse külastajate silme all avatud köögis. Lisaks lihale on menüüs ka rohkelt kalaroogi. Ja muidugi, kes eelnevast ei hooli, siis pakutakse ka rohkelt erinevaid burgereid.

The Able Butcherit iseloomustab:    
Õdus interjöör. Jah, peab tõdema, et õhtusel ajal on seal ikka väga hubane olla. Päike on juba loojumas ning tervitab sind veel tasakesi eemal olevate tornide tagant. Istumiskohad suurte akende ääres on muidugi lisaboonus. On piisavalt ruumi ja privaatsust ning teised külastajad parajas kauguses. On palju detaile, samas ei paista miskit ülevoolavalt ja häirivalt silma.         

Steigid ja  grillkala. Menüül on tõesti põhirõhk lihal, sinna juurde ka grillitud kalaroogasid. Oma pearoa saad kokku panna täpselt just endale sobiva. Ühesõnaga valid liha, selle juurde meelelepärased kastmed, siis salatid jne. Minu abikaasa oli sellest menüüst eriti meeldivas vaimustuses, kuna tavaliselt ei leia ta menüüdest roogasid, mis ei sisaldaks seeni, kapsalisi, porgandeid ja teisi liigmoodsaid juurikalisi:) 

• Tooraine saab külastaja ise valida restoranialal paiknevast liharuumist. Meistrid valmistavad toitu külastajate silme all avatud köögis ja tooraine valmistatakse söegrillil. Meie valitud liharoad olid tõesti maitsvad. Abikaasa valis 300 grammise veise sisefilee ning see olevat tema sõnul olnud üks parimaid. mis üldse proovitud. Maitsesin - oli tõesti hea!    

Esindusroog Carpaccio. See oli minu eelroog ning minu suureks üllatuseks oli see nii-nii suur. Juba poole söömise pealt mõtlesin hirmuga, et 2 käiku on veel ees. Maitses hästi, vaimustusest hüppavalt ei kilju ja ei tantsi, kuid mõmisema pani küll:)        

Suurim veisehakkliha burger. Burgerid jätsime proovimata, kuid need, mis kõrvallauda rändasid olid isuäratavad. 

Magus: The Able Butcher Brownie – see on puidust alusel ja mustal terasest pannil serveeritud restorani esinduslik magustoit. Magustoidu ajaks olid meie kõhud juba nii täis. Piilusin menüüst suurt makrooni, kui ka sedasama kurikuulsat browniet. Lõpuks aga andis mõistus teada, et ma ei ole suuteline enam miskit suurt sööma. Seepärast tellisin palju kiisusõnu saanud musta leiva jäätise ning abikaasa soolavõiga karamellijäätise. Viimane maitses muidugi uskumatult hästi. Selgelt äratuntava karamellise meki ning soolaka maitsevarjundiga - nii hea, et minu lusikas eksis sinna jäätisekaussi tihedamini, kui kaaslane soovinud oleks. Mina oma valikust nii vaimustunud ei olnud. Kujutasin seda leivajäätist pist teisiti (eeldasin, et jäätisesegu sisaldab juba leivamassi, millest siis jäätis valmistatud). Pehmenenud leivatükid olid aga jäätisesse segatud ning see pani pigem igatsema koorejäätise enda maitset... ei olnud minu tassike teed.

Majakokteil:    Hilton    Royale,    mis    on    inspireeritud    kohalikest    ürtidest    ja    marjadest. Ei proovinud, kuid valisime alkoholivabad kokteilid, mille kohta jääb pöial kindlalt püsti! 

Laia    valikuga    veinituba,    kust    saab    eine    juurde    valida    sobivaima    veini. Alkoholi ei tarbinud, kuid joogikaarti vaadates leiab sealt eriti rohkelt just punaseid veine (nii pudeliga kui ka klaasiga).  

Teenindus: Kiidan-kiidan! 
 
Selleks, et veel pisut täpsemat ülevaadet saada, siis alljärgnevalt mõned pildid. Mina jätsin seekord kaamera koju. Fotode autoriks on Marek Metslaid!

 


LinkWithin

Related Posts with Thumbnails