1. september 2015

Lihtsad suvikõrvitsakotletid


Paljudel minu tuttavatel on tõsine suvikõrvitsate üleküllus ning enam miskit ei ole nendest teha. Kuna ma olen tõeline suvikõrvitsate austaja, siis siinkohal tulengi mängu mina ning olen üks õnnelik, kes kõik need suvikõrvitsad endale saab. Hoidistamiseks olen teinud sel aastal suvikõrvitsatest marinaadi, moosi ja erinevaid hoidiseid. Igapäevaselt olen aga viimased päevad (või isegi nädalad?!) teinud suvikõrvitsaomletti krõbeda peekoni või soolatud lõhefileega, mis maitseb nii hästi, et lähiajal vist isu sellest täis ei saa! Tihedasti on menüüs ka üks minu lemmik ja üdini tervislik suvikõrvitsapasta ning needsamad suvikõrvitsakotletid, mis maitsevad nii-nii hästi. Tänu suvikõrvitsale jäävad need kotletid nii mahlased ja kohevad....ühesõnaga on lõpptulemus nii hea, et vägisi püüad näppe kotletikausist eemale hoida:)



29. august 2015

Õhkõrn suflee kolmest komponendist

Istun arvuti taga ning vaatan aknast välja, üha rohkem vaatab sealt vastu põnev varasügis. Kask on väsinud lehtede tuulte mängudest ning päike püüab üha vähem oma kiiri jagada. Ilus ilm vaheldub vihmaga, mille peale päike jälle äkitselt võimust tahab võtta. Kollakad puulehed lendlevad tuules ning laskuvad tee peale tekkinud veelompi. Väljas on soe, kuid siiski on tunda pisut jahedamaid noote. Sellest pole hullu, sest ka sügisel on omad võlud - värvilise kuue saab vaher, jahedad ilmad tekitavad isu kuuma tee järele ning kõik on justkui ootusärevuses. Sellise sügistundega sobitub suurepäraselt needsamad sufleed, mille valmistamiseks on vaja vaid kolme komponenti. Lihtsad retseptid ei taha kuidagi siit blogist lõppeda, kuid kui lõpptulemus on hea, siis miks peakski?!

Kui suflee võib vahel üsna jonnakalt käituda, siis selle retsepti puhul ei ole erilisi teadmisi vaja. Siiski soovitan enne ahju pistmist tõmmata mööda serva sufleeseguga täidetud vormide ääred, sest nii kerkivad need paremini (selgituseks soovitan vaadata näiteks seda videot alates 3.48;)) Lisaks ei soovita ma ahju pannes vorme väga raputada, ka ahjust välja võttes olge ettevaatlik.... ja kui magustoit, juba ahjust välja tuleb, siis maiustage sellega koheselt. Enne võite muidugi pisut tuhksuhkruga sufleed ehtida!


25. august 2015

Kadakamarjaglasuuris lihaveise bavette

See siin on üks üdini maitsev postitus, mis pühendatud täies hiilguses veiselihale ... õigemini on päevakorras üks ülimalt maitsev veiselihatükk bavette, mis on olemuselt hästi pehme, hõrk ja vägagi maitsev (natuke infot saate selle kohta lugeda ka siit). Lisaks ei vaja see veiseliha hea lõpptulemuse saavutamiseks erilisi oskusi - kui on juba hea lihatükk, siis muud pole peaaegu vajagi:) Seetõttu soovitan kindlasti pisut traditsioonilisest mugavustsoonist välja astuda ning üks veise bavette endale koju valmistamiseks osta. Liivimaa Lihaveis teeb tublit tööd selles osas, et tutvustada ja lahti seletada inimestele võimalusi, mida pakuvad erinevad veiselihatükid ja et lisaks sise- ja välisfileele ning veel mõndadele tuntuimatele veiselihatükkidele on ju olemas rohkelt erinevaid ja äärmiselt maitsvaid lihatükke, mis kindlasti kodus katsetamist väärivad. 


Niisiis on minu köögilaual üks pirakas (ca 500-600 g kaaluv) veiseliha bavette. Mul ei ole raske välja  nuputada, mis sellest saama hakkab. See liha peab jääma parajalt roosakas, mistõttu ei ole vaja küpsetamisele rohkelt aega kulutada, lihtsalt kergelt kuumust ühelt ja teiselt poolt ning õige küpsusaste on lihtsa vaevaga saavutatud. Selle liha panen ma järelmarinaadi, mis tähendab, et oma maitsed omandab see alles peale küpsemist. Maitsendjaks on lihtsalt valmiv glasuur, milles on tunda põnevat kadakamarjade mekki - see sobib veiselihaga justkui valatult! Serveeri seda õhukeste viiludena salatil, värskel ciabattal või .... no olgem ausad, tegelikult on kõige parem maiustada ka niisama:)



21. august 2015

Herne-brokolipüree

Täiesti testitud ja katsetatud, et seda püreed söövad ka need pirtsutajad, kelle jaoks on kartulipuder ainuke ja õige köögiviljapüree:) Niisiis, kui valmistada lõuna- või ühtusöögiks miskit liha ning aurutatud köögiviljad, värske salat või mõni muu tervislikum variant tundub juba üksluiseks muutunud, siis siin see on - suviselt heleroheline püree, milles on rohkelt herneste mekki ning brokoli varjatut võlu. Lisaboonusena räägib selle toidu kasuks  ka lihtne valmistusviis:)


18. august 2015

Musta oa kastmega marineeritud broilerikintsuliha

Kui mul on valida broileririnnafilee või -kintsuliha vahel, siis valin ma kahtlemata viimase. Kintsuliha puhul on mahlase lõpptulemuse saavutamine oluliselt kergem, tänu pisikestele rasvaribadele liha küljes. Nii on liha maitse küpsenult kuidagi rikkalikum ja parem, võrreldes täpselt samamoodi maitsestatud rinnafileega.

Ükskõik millise lihaga tegemist, siis on grillimisel oluline, et saavutatakse õige grillimisaste. Mahlase grillitud linnuliha ja kuivanud lihatüki vahel jookseb tegelikult imeõhuke joon. Eriti on oma olemuselt õrna tekstuuriga kana- ja kalkuniliha, mistõttu hoolikas jälgimine (ei võrdu liha pideva pööramise ja torkimisega;)) küpsemise ajal on igati teretulnud! See broilerikintsulihale mõeldud retsept jääb lõpptulemusena (ja õigesti küpsetatult) lausa suurepärane. Kõik valmib lihtsalt ning kiiresti. Marinaadi koostisosadeks on kasutatud lisaks muudele komponentidele soolaka mekiga musta oa kastet, mis on valmistatud frementeeritud mustadest ubadest. Olen seda kasutanud nii nuudliroogades, kastme komponendina, lisanud hautistesse ja marinaadi koostisesse, nagu siinses retseptiski.


LinkWithin

Related Posts with Thumbnails