3. detsember 2018

Imelised kapsasteigid


Kui sa poest endale ühe kapsapea kaasa tassid ning miskipärast tundub, et kapsahautise isu lihtsalt ei ole, siis soovitan meisterdada sellest hoopis kapsasteike. See on mõnusalt kerge ja maitsev roog, mis valmib ahjukuumuses. Steikide valmistamine on lihtne ning ei nõua erilisi oskusi, seega kui sulle meeldivad kapsatoidud ning tead, millises köögisahtlis asub nuga, siis on poolt teed juba käidud!

See retsept valmis ettevõttega Ecoverde, kes pakub oma veebilehel müügiks imelisi oliiviõlisid ning uue tootena ka erinevaid suitsupaprikapulbreid. Kui on soovi, siis piilu nende kodulehele, kuid võid võtta ka osa minu instagramis toimuvast auhinnamängust (kestab homseni ehk kuni 4.12), kus auhinnaks on just needsamad tooted! 


Valmistamisaeg: kuni 60 min
Mitmele:4-6

1 väiksem kapsapea
ISUL ekstra neitsioliiviõli
soola,pipart
pärmihelbeid
suitsupaprikapulbrit (kasutasin
magusat „La chinata” paprikapulbrit)

Lõika kapsast umbes 1 cm paksused viilud ning aseta need küpsetupaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri peale helde käega oliiviõli ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 180 kraadi juures 20-25 minutit (kuni kapsas hakkab juba kergelt pruunistuma). Küpsemise ajal võid vajadusel oliiviõli lisada. Seejärel pööra steigid ettevaatlikult ümber ning piserda peale oliiviõli ja maitsesta kergelt soolaga. Raputa igale steigile ca 1 tl pärmihelbeid ning mõned näpuotsatäied paprikapulbrit. Küpseta veel umbes 10-15 minutit, vajadusel vähem, kui kapsasteigid on õhemad või väiksemad!


29. november 2018

Rebitud lambaliha koorekastmes

Jõulud ei ole enam kaugel ning tuleb tunnistada, et kerge jõulutunne on mul juba ammu peal. Kui oktoobrikuu lõpul esimene lumi Pärnumaale jõusid, siis tuli koheselt ka jõulutunne. Ja seda jõulutunnet peab ära kasutama! Seetõttu on mul ka esimene piparkoogitainas juba tehtud, ammu piparkookideks vormitud ning nahka pistetud. On aastaid, mil seesugune jõulutunne ei teki isegi jõululaupäevaks ning jällegi on kordi, kus sarnaselt sellele aastale, tikub pühadeootus väga varakult peale tulema. On näha, et kaubanduses ja linnapildis hakatakse ka iga aastaga seda jõulutunnet aina varasemalt tekitama. Tegelikult on ju tore pimedat novembrikuud talvemõtetega kaunistada ning kuna jõulukuu saab alati nii ootamatult otsa, siis miks ka mitte!


Jahedal ajal on ka igapäevamenüüs sellised soojendavad road teretulnud, tihtipeale on neil juures ka kerge jõulupühadele omane mekk. Selleks aga, et pisut aimu saada minu pühadelaual olevatest roogadest, siis meisterdasn koostöös Stockmanniga valmis mõned oma lemmikroad. Ühte neist retseptidest jagan alljärgnevalt. Kõik ülejäänud on aga reastatud ilusti Stockmann delikatess kodulehele ning on leitavad retseptidena ka toiduosakonnast kohapeal.

Pole kahtlustki, et üheks minu lemmikuimaks pühaderoaks on ahjus kauaküpsenud liha. Sel korral valisin  lihatükiks lamba, mis siis ahjus mitu head tundi küpses. Peale küpsemist oli liha nii õrn ja nii pehme, et lausa rõõm oli seda kahvliga ribadeks tõmmata ning koos kastmega pliidil ühtseks roaks keeta. See toit tuli nii maitsev ning mõnus ning vägagi toitev! Seega, kui tekkis huvi, siis retsept on selline:

Mitmele: 6
Valmistamisaeg: ettevalmistusaeg 20 min + ahjus küpsemiseks 3,5 h

1 sibul
2 küüslauguküünt
10 cm jupp porrut
kimbuke tüümiani
ca 1,2-1,4 kg lambapraadi kondiga
soola, pipart,
1 tl roseepipart
1 tl vedelat mett
4 sl oliiviõli
1 dl vett 

Kaste:
2 dl vahukoort
2 dl praeleent
1 sl jahu

Kuumuta ahi 220 kraadini. Viiluta sibul, küüslauguküüned ja porru ning aseta need ahjuvormi põhjale. Laota peale tüümianioksad. Maitsesta lambapraad soola-pipraga. Hõõru lihale roseepipar ja mesi. Aseta liha vormi (sibulasegule) ning nirista üle oliiviõliga. Vala vormi vesi ning kata vorm kaane või fooliumiga. Aseta praad ahju, alanda kuumus 160 kraadile ning küpseta liha 3,5 tundi. Seejärel võta liha vormist ning rebi kahvli ja noaga tükkideks.

Kastme valmistamiseks sega kokku vahukoor ning ahjuvormi tekkinud praeleem. Kuumuta keskmisel kuumusel ning lisa vispeldades juurde jahu. Kuumuta seni, kuni kaste pakseneb. Ära unusta ise samal ajal kastet segada! Seejärel lisa kastmesse rebitud liha, sega ning maitsesta vajadusel! Serveeri.

Retsept valmis koostöös Stockmanniga


21. november 2018

Kolm põnevat ahvatlust: Restoran Moon, Kolm Sibulat ning Mantel ja Korsten. Ja viide auhinnaloosile!


Moon, Kolm Sibulat, Mantel ja Korsten…. toidukohad, mis samade meisterlike käte all liuglevalt toimivad ning maitsete maailmas laineid löövad. Nende restoranide aluseks on Roman Zaštšerinski, Igor Andrejev ning Jana Zaštšerinski. Lisaks ühendab neid restorne veel see, et kõigist kolmest kohast leiavad külastajad uue sügismenüü! Olete neid kohti külastanud? Mina olen! 


Moon. Paljudele ei vaja see koht  väga palju tutvustamist, kes aga kuulnud ei ole, siis asub see sõna otseses mõttes peidus pisikesel tänaval – vaatamata sellele on  7 aastat avatud Moon alati rahvast täis ning enne külastamist oleks vägagi soovitatav teha broneering.  Moonikate sõnul on selle koha märksõnadeks: lihtsus, iseseisvus, kohalik tooraine, ausus ja austus, põhjamaine kargus. Restorani menüüs on palju avastamist, kuid kindlasti tasub võimaluse anda legendaarsetele pliinidele, nagu vanaema tehtud pirukatele, pelmeenidele ja loomulikult minu suurele armastusele Napoleoni koogile, mis on menüüs taas tagasi! 

Mooni uus sügismenüü keskendub aga sügisvärvides metsale ja loodusele ning - lihtsatele maitsetele. Menüüs võib leida põdralihast strooganovi,  pardi-ja seenekulebjaaka, suitsuangerja-munamäärde ja küülikušnitsli metsaseenesalatiga. Kindlasti soovitan proovida haugikotletti, mis samuti uuendatud kujul külastajate ette astub.  See on imeline!

Kolm Sibulat.  Peale Mooni avamist saabus mõned aastad hiljem Kolm Sibulat. Selle kohaga meenuvad mul alati toredad ning isegi kergelt nostalgilised elamused. Näiteks, kui me sõbrannaga koos ühist kokaraamatut tegime (Retseptisahtel käsitöökapis) ning selle valmimise ajal  tihtipeale Tallinnas kirjastuses käisime, siis kujunes meil juba traditsiooniks peale töid-tegemisi lõpetada pealinnas käik lõunasöögiga Kolmes Sibulas.  Ja nii me siis igal korral neid imehäid nuudleid koos puljongiga luristasime. Kolme Sibula menüü on tegelikult maitsetest tulvil, aga kuidagi lihtsalt on juhtunud nii, et ma ei saa kunagi mööda vaadata sealsetest nuudlitest, mida koos ohtra leeme ja teiste lisanditega kausist serveeritakse. See on üks mu vaieldamatuid lemmikuid selles toidukohas  – just täpselt nagu pliinid ja Napoleoni kook Mooni menüüs;) Kord kinkisin emale sünnipäevaks paberkotti pakitud kolm sibulat, mis oli vihjeks õhtusöögile. Ja loomulikult sai ka siis „ootamatult” üheks valituks ikka needsamad nuudlid.
Selle koha puhul on minu arvates tegemist meeldivalt lihtsa kohaga, kuhu sattuda mistahes ajal. Portsjonid on keskmisest suuremad, mistõttu peab valikutes võimalikult täpne olema, et magustoiduni einestamine ilusti välja veaks:)

Sügisene uus menüü on maalähedane ja lihtne, kuid kaasaegses võtmes isikupärane. Kokku on segatud maailma erinevate piirkondade maitseid - nii võib menüüst leida leivamüsli kooriku all heeringa musta riisi äädika kastmega, aasiapärase lõhe tartari, vasika biifsteegi portveini kastmega või ahjuõuna kaerakrõbediku rjaženka vahuga.

 
Mantel ja Korsten. See on restoranitrio pesamuna, mis peidab end Kadrorus, väikeses punase katusega rohelises puumajas. Kuigi alles nooruke, siis sellegipoolest teeb see koht juba suuri tegusid. Uuendusliku menüü ja olustikuga, imearmsa teeninduse ja üleüldse  sellise olemusega, mis väärib avastamist. Eelroogade valik on nii põnev, et võtaks kõik. Tartar-menüü nõuab süvenemist õige otsuse tegemisel! Ja pearoad oskuslikku valikut. Need kammkarbid pearoogade hulgast olid näiteks imelised! Kas ma juba mainisin imearmast teenindust? Kniks ja kraaps minu poolt!

Mantel ja Korstna uue sügisese menüü puhul ei ole tähtis mitte ainult maitse, vaid ka lihtsus ja loomulikkus, millega kodune ja võõramaine tooraine moodustavad harmoonilise terviku. Menüüst võib leida näiteks suitsuangerja pomeloga, hanemaksa-mousse’i vaarikageeliga, kõrvitsa-gnocchid metsaseente vahuga või kammkarbid kukeseentega. Huvitava koosluse moodustavad Itaalia besee  astelpajugeeli ja sidrunikorvikesega ja Espresso-Amaretto kreem ploomimoosiga.

PS! Käidud restoranikülastustest näed fotosid ka minu instagram profiilil highlight´de alt, kaustast „Moon ja sõbrad”. 

AUHINNAMÄNG! Seekordne auhinnamäng toimub minu Instagram-kontol SIIN. Auhinnaks on nendesamade toidukohtade 50 eurone kinkekaart, mis kehtib siis restoranides Moon, Kolm Sibulat  ja Mantel ja Korsten! Ühesõnaga saad koha valida ise!

*Postituses olevad pildid on pärit külastusest Kolmes Sibulas! 





Infoks: pildil pool eelroa kogusest;)

19. november 2018

Heeringatort

Minu jaoks on võileivatortidel sünnipäevalaual alati oma kindel koht olemas, kuna selle toiduga kaasneb teatud nostalgihõng, mida nii lihtsalt paljudest toitudest ei leia. Võileivatordil on nii palju erinevaid nägusid kõige klassikalisemast saiakihtide ja täidisega ampsust moodsate sushitortideni välja. Olen pigem kaldu esimesele poolele, sest tihti on just nostalgia see, mis inimeste silmadesse sära tekitab!
Isadepäevast on nüüd pisut aega möödas, kuid just seesama tort oli selleks tähtpäevaks mõeldud. Õigemini ilmus see soolane tort Naistelehe isadepäevanumbris, mis koos teiste soolaste võileivatortidega end kahele lehele mahutasid. Mida aga kujutab endast üks heeringatort? See on meeldivalt soolane amps, mille taga peitub tegelikult lihtne võileivatort. Põhjaks leib ning katteks tarretatud segu heeringast, kodujuustust, hapukoorest ja veel paarist komponendist. Kõlab ju hästi? Võileivatortidel on lisaks maitsele veel üks suurepärane omadus - need vajavad parima lõpptulemuse saavutamiseks pisut maitsestumist ja seismist, mistõttu peab tordi kindlasti vähemalt päev varem valmis tegema. Niimoodi valmivad toidud on tihtipeale paljude lemmikud, kuna külaliste saabumispäeval ei pea tordi valmistamisega vaeva nägema ning jääb aega teistele tegevustele, mis sinu to-do listis ruumi võtavad. On vaid muidugi kaunistamismure, kuid selle võib lahendada vägagi lihtsalt riivleivapuru ja rohelise sibulaga!


Mitmele:  12 tk
Valmistamisaeg: 30-40 min + maitsestumisaeg

Põhi:
50 g võid
175 g leivaviile


Täidis:
3 tl želatiinipulbrit (näiteks Santa Maria)
6-7 sl külma vett (želatiini paisutamiseks)
300 g soolatud heeringafileed
3 väiksemat marineeritud kurki
3 sl hakitud rohelist sibulat
300 g kodujuustu
300 g hapukoort
100 g riivitud juustu
200 ml vahukoort


Kaunistuseks:
riivleiba
rohelist sibulat
roseepipart

Sulata pannil või. Lõika leivaviilud kuubikuteks ning lisa pannile. Sega nii, et kõik saaks võiga ilusti kaetud. Laota leivakuubikud küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (Ø22cm).

Täidise valmistamiseks sega želatiinipulber veega ning jäta paisuma 10 minutiks. Seejärel kuumuta madalal kuumusel (ise pidevalt segades) seni, kuni vedelik on selge.

Tükelda väikesteks tükkideks heeringafileed ja kurgid. Sega need omavahel kokku ning lisa segades juurde hakitud sibul, kodujuust, hapukoor ja riivitud juust. Vahusta koor vahule ning lisa segades täidisele. Kõige viimasena vala juurde želatiinivedelik ning sega ilusti ühtlaseks. Vala segu vormi ning lase jahedas taheneda vähemalt 6 tundi. Vahetult enne serveerimist kaunista riivleiva, rohelise sibula ja roseepipra teradega.

2. november 2018

Bataadivõileivad hernevõrsete ja kalamarjaga!

Mida enam talve poole, seda enam trügib minu menüüsse bataat - ja nii on see iga aasta. See muidugi ei tähenda, et bataat igapäevaselt kasutuses oleks. Pigem on see ikka selline tore külaline, kellega meeldiv taaskohtuda üks või kaks korda nädalas. Bataat sobib imehästi nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse. Ühe komponendina juurviljapüreedesse, röstituna või siis hoopis friikartulite kujul näksimiseks! Koogid ja saiatainas on samuti tänulikud selle juurika üle, muutes tekstuuri tummisemaks ning värvuse ahvatlemaks! 

Siinkohal toimib bataat aga võileivana imehästi, täites saia-leiva rolli! Röstituna võimaldavad bataadiviilud enda peale kuhjata igasugu häid lisandeid. Sel korral meisterdasin võileivakatte kodujuustust, munast, tomatitest ja kalamarjast. Maitset jagasid ka hernevõrsed, mis sobivad suurepäraselt ka niisama söömiseks või siis salatitesse, voki- ja pajaroogadesse, lisandiks vrappidele, suppidele ja pastatoitudele. Ühesõnaga on tegemist laiahaardelise maitserohelisega, mis on kõige paremad just siis, kui võrsed on veel nooremapoolsed! 
PS! Kui poest oled endale poti hernevõrseid koju toonud ning soovid neid edukalt säilitada, siis soovitan neid hoida jahedas ruumis või veel parem külmkapis. Nii ei närtsi need ära ning sobivad kasutamiseks ka mitu-mitu päeva hiljem. Võid aeg-ajalt taime ka kasta, sest nii pikeneb nende eluaeg veelgi!

Mitmele: 3 tk
Valmistamisaeg:

1 suurem bataat ehk magustkartul
4-5 sl kodujuustu
hernevõrseid
3 kirsstomatit
1-2 keedetud muna
ca 3 tl kalamarja
oliiviõli
soola, pipart


Lõika bataat kolmeks (ca 1 cm paksusega) piklikuks viiluks. Aseta viilud  fooliumile, piserda üle oliiviõli ning maitsesta soola-pipraga. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit. Lase pisut jahtuda. Seejärel määri bataadiviiludele kodujuust. Aseta peale hernevõrsed, poolitatud kirsstomatid ja munaviilud. Laota peale kalamari ning maitsesta võileib lõplikult soola-pipra ja oliiviõliga

Postitus sündis koostöös Grüne Feega

Vaata teisi postituse koostöös Grüne Feega:
Ühe poti roog
Soodaleib sulatatud juustuga
Jahutav jäätee
Suvine külmsupp
Spinatiga rullbiskviit
Lihtne murulaugupesto
Toortatrakreem
Apelsini-basiilikusmuuti
Kolme juustu pirukas 
Hapukooreomlett
Külaskäik Grüne Fee aiandisse

29. oktoober 2018

Kolme juustu pirukas

Mulle tundub, et sedasorti lahtist pirukat küpsetasin ma liiga kaua aega tagasi, sest hõrgutise ahju pistmisel ootasin ma juba kannatamatult selle valmimist. Need lõhnad, mis tubadesse rändasid olid lihtsalt nii hubased ja kodusoojad! Kui ma hetkel köögilaua taga istun, siis õue vaadates märkan ma seal parajas koguses lund. Kui veel paar nädalat tagasi silmasin kraadiklaasilt 17 soojuskraadi (õues!), siis tänaseks on suvepealinna Pärnu saabunud talve moodi hooaeg. Nii, et mis oleks veel parem, kui pimedamat ja jahedat hooaega mööda saata ühe juusturohke pirukaga. Seepärast võin üsna julgelt öelda, et seesama juustupirukas sobib nagu valatult tänasesse päeva!


Iseenesest on tegemist ju vägagi lihtsa olemusega küpsetisega, milles mureda põhja peal laiutab kreemjas juustutäidis ning maitserohke hapukoorekate. See kõik ei oleks aga lõpptulemusena täiuslik, kui pirukat ei kataks kenas koguses rukolalehti ning mõned viilud imehead prosciuttot. Kogu see kombo teeb sellest pirukast ideaalse kaaslase ükskõik mis ajal - olgu selleks siis unine hommik, kiire lõunaaeg või tööpäevalõpp. See pirukas on nõus rõõmustama sööjaid mis tahes ajal!



Põhi:
4 dl (täistera)nisujahu
150 g võid
0,5 tl soola


Täidis:
50 g parmesani (riivituna või laastudena)
100 g murendatud feta juustu
125 g tavalist juustu (riivituna)
kimp tilli
3 muna
300 g hapukoort
mõned näpuotsatäied soola


Kate:
rukolalehti
prosciuttot


Sõtku põhja ained käte vahel ühtlaseks tainaks ning suru saadud segu lahtikäiva koogivormi (Ø22cm) põhja ja pisut äärtele. Aseta vorm külmakappi 10 minutiks.

Sega juustud omavahel ning laota vormi. Haki till. Sega omavahel ühtlaseks seguks till, munad ja hapukoor, maitsesta soolaga. Vala segu vormi juustude peale ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-45 minutit. Lase seejärel pirukal jahtuda mõned minutid ning serveeri siis koos rukolalehtede ja prosciuttoga. Maitseb hästi ka jahtunult!


Postitus sündis koostöös Grüne Feega

Vaata teisi postituse koostöös Grüne Feega:
Ühe poti roog
Soodaleib sulatatud juustuga
Jahutav jäätee
Suvine külmsupp
Spinatiga rullbiskviit
Lihtne murulaugupesto
Toortatrakreem
Apelsini-basiilikusmuuti
Külaskäik Grüne Fee aiandisse.



LinkWithin

Related Posts with Thumbnails