Keedetud suhkur ehk nostalgilised suhkrukommid

Kuna meie hommikusöögiaeg langeb enamasti ajale, kui televiisorist tulevad Maahommiku kordussaated, siis üldjuhul möödubki hommikusöök ja seesama saade käsikäes. Niisiis tehti seal umbes nädal aega tagasi ühes saatelõigus keedetud suhkrut. See äratas huvi, arvestades veel sellega, et erinevalt oma abikaasast, tundus mulle esmapilgul, et ma polnud sellest miskit kuulnud. Tegelikult on asi lihtne ning maius sarnaneb suuresti kondenspiima valmistamisele. Kuna saates otseselt retsepti ei jagatud, siis otsisin välja oma vanad kokaraamatud, et sealt pisut infot otsida. Keedetud suhkru retsepte leidsin mitmeid, kuid kõik erinesid üksteisest suures osas juust piimatoo(de)te koguste poolest. Seetõttu läksin kuldset keskteed ning mugavdasin retsepte pisut endale loogilisemaks ning lõpptulemus on alljärnev.

Tegemist on kergelt iirisemekiga suhkrukommiga. Tänu magususele sobib see eelkõige pisikeseks ampsuks kange kohvi kõrvale. Palju sellega maiustada ei saa, kuid uskuge mind - see väike ampsuke kohvi kõrvale on ideaalne. Lisaks säilib see kaua, mistõttu on hea see säilituskarbiga jahedasse pista ning ootamatute külaliste puhul, siis pakkumiseks lauale panna. Mis kommi valmistamisse puutub, siis see väga keeruline ei ole, peab lihtsalt jälgime õiget hetke, mil segu valmis saab. Ühesõnaga on reegel selline, et mida kauem segu potis kuumutada, seda rabedam on lõpptulemus. Mida vähem, seda pehmem ja venivam see jääb. Olen proovinud mitut varianti, kuid abikaasa sõnade kohaselt on see "kõige õigem" just selline, mis on pigem pisut kõvem ja muredam, kuid seest siiski pisut pehme. Ühesõnaga on oluline jälgida, et segu ei keeks pliidil liialt kaua, muidu on lõpptulemuseks liialt kõva ja suhkrune maius. Soovituste kohaselt võiks õige segu olla hapukoorepaksune ning äratuntavalt beežika tooniga. Kui näed, et segusse juba üleliigseid tükke tekib, siis eemalda pott pliidilt koheselt, vastasel juhul keedad lihtsalt kogu kupatuse üle. Kommide tahenemine kaua aega ei võta ning seepärast saad üsna kiiresti isetehtud komme maitsta...

500 g suhkrut
1 dl piima (2,5%)
1 dl rõõska koort (10%)
2 sl võid

Pane suhkur, piim ja rõõsk koor suuremasse potti. Kuumuta segades seni, kuni vedelik on suhkrusse imendunud. Lisa segades juurde või ning lase kogu segul hetkeks keema tõusta. Seejärel kuumuta segu madalal kuumusel nii, et see õrnalt podiseks (ise kuumutasin 9 skaala jaotuse puhul segu 1-2 juures). Selleks, et segu sobiva paksusega saaks kulub umbes 50 min-1 tund, kindlasti ära unusta aeg-ajalt potis olevat segada! Seejärel vala kuum segu küpsetuspaberiga kaetud vormi ning lase toatemperatuuril või siis külmkapis taheneda maksimaalselt 30 minutit. Seejärel murra maius tükkideks ning maiusta.

Pistaatsiajäätis!!!

Pistaatsiajäätis kütab kirgi! Minu suureks rõõmuks on lõpuks ka poodidesse ilmunud meeldiv valik erinevate tootjate pistaatsiajäätiseid. Olgugi, et need on pisut krõbedama hinnaga, siis maitse on seda väärt. Ma mäletan, et kui Pärnus veel jäätisekohvik asus, siis müüdi seal kõige paremat pistaatsiajäätist. Õnneks olen saanud peaaegu samamaitsvat jäätist ka Tallinnas asuvas Cortile jäätisekohvikus, soovitan proovida! Pistaatsiajäätisest ei saa ma kuidagimoodi üle ning seetõttu olen seda külma maiust mõned korrad ka kodus ise teinud. Teeks isegi tihedamini, aga kuidagi kipub ikka nii minema, et suurem osa valmistatud jäätisest satub ikka minu taldrikule... Kuna jäätisemasin mul puudub, siis põhiretseptiks on ikka see vana hea toimiv kondenspiim+vahukoor kooslus. Pähklitena kasutasin soolatud ja röstitud pistaatsiapähkleid ning teate mis - see kooslus on võrratu! Õrnalt soolaka mekiga pähklid sobivad sellesse kondenspiimajäätisesse justkui valatult. Kondenspiima kogust olen ka võrreldes põhiretseptiga vähendanud, sest nii tuleb pistaatsiapähklitele omane maitse paremini esile!

Kogus: sellest jagub umbes kolmele, eriti suured jäätisesõbrad söövad aga kõik üksi ära:)

200 g soolatud ja röstitud pistaatsiapähkleid (koorega kogus)
3 dl rõõska koort (35%)
75 g kondenspiima suhkruga

Eemalda pähklitelt koor ning jahvata need köögikombainis või kohviveskis hästi peeneks puruks (peaaegu võiseks massiks). Vahusta koor pehmeks vahuks. Lisa kondenspiim ja jahvatatud pistaatsiapähklid. Sega lusikaga paar korda segu läbi ning mikserda mikseriga lõplikult ühtlaseks massiks. Pane segu säilituskarpi ning lase sügavkülmas külmuda vähemalt 3 tundi kuni üleöö!

Riisihelbepuder šokolaadijäätisega

Hommikusöök, nagu ma juba korduvalt maininud olen, on minu jaoks aja maha võtmise hetk enne päeva algust. Mulle ei meeldi valmistada hommikuti kiirelt mõned võileivad ning siis need rutuga alla kugistada. Hommikusöögiks meeldib mulle aega võtta - aega võtta toidu valmistamisele ning hiljem siis kulutada aega selle nautimisele (kindlasti koos kohviga). Seetõttu puudub minu hommikusöökide menüüst enamasti võileivad (juhul, kui ma just ahjust värsket isetehtud leiba või saia välja ei võta:)), selle asemel on aga pannkoogid, puder, munaroad jne

Alljärgnevalt lihtsalt üks idee, mis on saanud minu viimase aja lemmikuks. Soojad ilmad tekitavad isu jäätise järele ning miks mitte ühendada see külm maius hommikusöögiga. Niisiis on imehea kooslus riisi(helbe)puder ja koorene šokolaadijäätis. Need kaks sobivad üksteisega imehästi kokku ning samas täiustavad teineteist. Kuum puder aitab külmal jäätisel veel pisut sulada, mistõttu tekib selline mõnus kombo. Sobib valmistamiseks nii riisiga, kui ka riisihelvestega. Teine samasugune hea kooslus on aga veel kaerahelbepuder, mida soovitan kindlasti süüa just koorese vanillijäätisega. Jällegi üks maitsekooslus, mis imehästi kokku sobib. Kogu toidu valmistamine on lihtne: keeda valmis oma harjumuste järgi korralik hommikupuder ning serveeri seda sii jäätisega - voilaa ning terve pere rõõmustab!

riisihelbeid
piima ja vee segu
soola
mett (või suhkrut)
koorest šokolaadijäätist (jäätis peab kohe kindlasti olema mõnusalt koorene!)
meelepäraseid marju

Keeda riisihelvestest ja piima ning vee segust valmis puder. Kohe keetmise alguses maitsesta soola ja meega. Ise lisan 1,5 dl riisihelbeid ning 7 dl piima ja vee segu, seejärel lasen madalal kuumusel selle vaikselt pehmeks pudruks keeda (sellisest kogusest piisab kolmele). Ja siis tulebki kõige parem osa - täidan kausid pudruga ning lisan peale šokolaadijäätisepalli. Pisut marju ka ning võibki sööma asuda.

Klassikaline suvine külmsupp okroška

Minu viimasest retseptipostitusest on nüüd pisut aega möödas. Söögitegemist ma maha ei ole jätnud, lihtsalt on vahepeal meie pere suurenenud ühe armsa pisipreili võrra. Sellest on ka tingitud see lühikene vaikus siinses blogis, kuna uus ilmakodanik röövib meeldivalt kogu tähelepanu. Kööki satun tihti, kuid arvuti taha ei kutsu miski jõud, loomulikult on see tingitud ka nendest suurepärastest ilmadest, mida praegu ilmataat pakub. Pärnus tuleb see suvehõng kuidagi eriti esile: Jaansoni rada on täis puhkajaid ning ka linnatänavad on mõnusat siginat-saginat täis. Peab nautima neid väheseid ilusaid ilmasid, mis suvi meile pakub! Ka meie pere menüü on sellistest ilusatest ilmadest tingituna kohe kergem ja lihtsam. Üks kohustuslikke toite suvisel ajal on loomulikult klassikaline külmsupp okroška. Mulle meeldib okroškat teha, kuna enamasti valmib see just nendest komponentidest, mis külmkapis parasjagu ärakasutamist vajavad. Kui Sul on kapis järelejäänud pisut grill-liha või keedetud kartuleid või juustu või veel miskit taolist, siis kõiki neid saab ühes mõnusas külmsupis ära kasutada. Ühesõnaga on tegemist meeldiva külmkapitühjendamisroaga! Kui maakodus oleme, siis teeme seesugust suppi ikka ohtralt suure kausi sisse, nii on hea askelduste kõrvalt kiiresti nälga kustutada ning hea ka järgmisel päeval end sellega premeerida. Mulle meeldibki tegelikult seesugune supp pisut seisnuna, et maitseks ühtlustuksid ja täiustuksid. Koheselt süües, mõjub külmsupp mulle pisut toorena, seetõttu soovitan selle toidu juba hommikul valmis segada, siis on lõunasel ajal juba hea valmis toitu süüa!

 

Mitmele: neljale

100 g värsket kurki
2 hapukurki
4 keedetud kartulit
4 redist
4 keedetud muna
2 sl värsket tilli
50 g (suitsu)juustu
50 g tuunikalakonservi
2 sl oliiviõli
1 sl palsamiäädikat
soola, pipart, suhkrut
1 l hapupiima või keefiri

Haki retsepti 6 esimest komponenti väikesteks tükkideks, pane kaussi. Lisa segades  riivitud juust, tuunikala, oliiviõli ja palsamiäädikas. Maitsesta segu soola, pipra ja suhkruga. Vala juurde külm hapupiim ning serveeri koheselt või lase võimalusel supil enne söömist pisut maitsestuda!

Kleepuvas kastmes kanatiivad

Juhtub ka nii, et grillitud lihast saab suvisel ajal ühel hetkel kõrini. Sellisel juhul on õige aeg köögis olev elektriahi sisse taas lülitada ning selle abil ühed mõnusad ahjus küpsenud kanatiivad valmistada. Mulle meeldib valmistada linnuliha, mida on kostitatud kleepuva marinaadiga. Kleepuv selles mõttes, et liha katab parajalt paks ja täidlane kaste. Olen niimoodi valmistanud kastet nii maksaroogadele, kanafileele kui ka -kintsulihale. Ka kanatiivad sobivad imehästi sellise kastmega! Alljärgnevalt üks lihtne retsept, kus eelnevalt küpsetatud kanatiivad saavad seltsiks endale peale ühe mõnusa kleepuva kastme! 

Kogus: umbes kolmele

800 g Rannamõisa jahutatud broileritiibasid
soola, pipart
1 sl seesamiseemneid

Kaste:
3 sl heledat sojakastet
3 sl tomatipastat
1 sl vedelat mett
1 sl seesamiõli
0,5 tl maisitärklist
1-2 sl külma vett

Maitsesta kanatiivad soola ja pipraga ning pane need ühekordse kihina ahjuvormi. Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Samal ajal sega kastmeretsepti 5 esimest komponenti omavahel ning kuumuta need pliidil keemiseni. Sega tärklis ja vesi omavahel segunemiseni ning lisa pidevalt segades kastme hulka. Kuumuta kastet pliidil seni, kuni see pakseneb, seejärel tõsta pliidilt.

Kui kanatiivad on ahjus 30 minutit küpsenud, pintselda need kergelt üle valmistatud kastmega. Küpseta tiibasid ahjus veel 10 minutit. Seejärel sega ahjuvormis kanatiivad korralikult kokku ülejäänud kastmega, raputa üle seesamiseemnetega ning küpseta ahjus veel 4 minutit. Serveeri koheselt!