27. veebruar 2015

Valge šokolaadi jäätis (ilma jäätisemasinata)

See jäätiseretsept koosneb kahest komponendist. Üldjuhul teavad kõik seda traditsioonilist koore ja kondenspiimaga jäätiseretsepti. See retsept on täpselt sama lihtne, aga kondenspiima asemel täidab samasugust rolli hoopis valge šokolaad. Hea vaheldus kondenspiimajäätisele. Koor ja šokolaad .....tegemist on ju ilmselgelt üsna rammusa jäätisega ning seetõttu on hea magusaisu korral just pisike jäätisepallike kaussi panna ning õigepisut maiustada. Maitselt on see jäätis lihtsalt suurepärane: õrnalt šokolaadine, parajalt magus ning meeldivalt koorene.

Valmistamisel tuleb segusse vahukoor lisada tavapärase ühe asemel kaks korda. Viimasena lisatud vahukoorekogus annab jäätisele lõpptulemusena juurde veidi õhulisust ja kergust. Selle retsepti valmistamisel on mul kindlasti ka üks soovitus jagada: ärge kindlasti alguses koort liialt tugevaks vahuks vahustage, sest nii võib lõpptulemus jääda liialt võine ja raske.

25. veebruar 2015

Isetehtud kookospiim

Üldiselt kasutan ma hästi palju kookos- ja mandlipiima. Mulle meeldib lisada seda kohvile (kookospiim teeb kohvi justkui maiuseks;)), magustoitudesse ning loomulikult kasutada suppide, pajaroogade ja hautiste valmistamisel. Üha tihedamini olen ma viimasel ajal hakanud ka hommikuti smuutisid tegema, kuhu lisan tavaliselt just isetehtud kookospiima. Enamasti seepärast, et isetehtud kookospiim on oluliselt puhtama ja tugevama maitsega, kui mistahes poest ostetu. See valmib ääretult lihtsalt ning maitseb hästi. Loomulikult räägib isetehtud kookospiima kasuks ka selle ehedus - see on vaba igasugustest paksendajatest ja säilitusainetest, mida paratamatult poes müüdavad kookospiimad tihti just sisaldavad. Siiski-siiski on ka üks miinus - nimelt säilib see külmkapis vaid 1-2 päeva... ühesõnaga kehtib siinkohal reegel: valmista ning kasuta.

Pikemaks säilitamiseks soovitan isetehtud kookospiima jääkuubikute vormidesse valada ja sügavkülmutada.



24. veebruar 2015

Kilupirukad ..... pisut teismoodi, aga ikka head!

Kohe kui traditsiooniline kiluleib on söödud, võiks mõned pirukad ahju küpsema pista. Õige kilupirukas koosneb minu mõtetes krõbedast tainast, vürtsikilust ja keedetud munast. Siin retseptis on aga pisut teistmoodi - puudub muna ja üleüldse on tegemist pigem sellise suupistega, mis aga maitseb väga-väga hästi. Tegin neid pirukaid mõni aeg tagasi ning võtsin endale eesmärgiks neid lähiajal uuesti teha. Tänane päev, 24. veebruar, sobib selleks ju ideaalselt. Pealegi ei vaja see retsept suurt eeltööd, nii et kes soovib, saab veel täna neid valmistada. Üldiselt need kilupirukad erilist retsepti ei nõu - kõik valmib tunde järgi.


20. veebruar 2015

Kartuli-šokolaadikook maapähklivõi-karamellikreemiga

Koogile! Aeg on postitada siia ühe mõnusalt kõrge, mahlase ning maapähklikreemiga täiustatud šokolaadikoogi retsept. See retsept valmis paar nädalat tagasi ning esilinastus eilses (19.02) Naistelehes. Täna on minu blogi kord see retsept siin avaldada.



See kook on tõepoolest, kui killuke kiusatust, mis tekitab kerget sõltuvust. Tõsi, see kook on nii toitev, et isegi pisikesest 20 cm läbimõõduga koogikesest jätkub ilusti tervele seltskonnale. Kõrge kook nõuab õhemaid viile;) 

Mida see kook endast kujutab? Lähenevale tähtpäevale mõeldes on siia kooki pistetud pisut kartulit. Kartul annab sellele koogile juurde mahlakust ning lisab tummisust, mis šokolaadisele koogile nii hästi sobib. Šokolaadi siin koogis ei ole, aga sarnast tunnet tekitab siin retseptis naturaalne kakaopulber..... ja täidab selle eesmärgi üliedukalt kusjuures.


Kõrge šokolaadikook nõuaks justkui miskit veel, eks? Seetõttu on selle koogi vahel kreem, mis koosneb soolakast maapähklikreemist ning karamellisest toorjuustukreemist. Täidist valmib uhkelt, mistõttu saab sellega eelnevalt ka ise pisut maiustada ning koogi vahele määrides veidi laiata. 

Lõpptulemusena saabki valmis kartulikook, mille vahel mõnusalt kergelt soolaka mekiga kreemi!

17. veebruar 2015

Lillkapsapõhjaga pitsa

See on pitsaretspt, millel põhjaks lillkapsas. Paljudele kindlasti juba teada ja proovitud pitsa, aga siiski nii hea, et väärib kindlasti jagamist ka minu blogis. Lillkapsaga on mul üldse väga head suhted. Mulle meeldib see aurutatult või siis võis kergelt praetult. Nii maitsev on keeta terve lillkapsapea vees kergelt pehmeks, valada see üle maitsevõiga ning siis seda veidi ahjus pruunistada. Mulle meeldib lillkapsas püreesupis ning ahjuvormis. Üks mu lemmikuid toite on lillkapsagratään, milles kergelt aurutatud lillkapsas on ahjuvormi pistetud ning siis ürtide, saia ja parmesaniga üle raputatud. Ka pitsapõhjana on lillkapsas imehea, tekitades pisikest hasarti meisterdada aina uusi pitsasid erinevate katetega. 

Söö koheselt, kuigi tegelikult on see ka jahtunult väga-väga mõnus.