7. märts 2012

Rostbiif ja selle valmistamise telgitagused

Kui Ragne ükskord oma rostbiifi postitusega ühele poole saab, on aasta lõpp juba käes... Ehk lühidalt lugu sellest, kuidas ma oma lemmikretsepti mittekuidagi postitatud ei saa. Ühesõnaga on mul külmkapile kritseldatud üks ääretult hea, lihtne ja alati õnnestuv rostbiifi retsept, mida ma aja puuduse tõttu kunagi siia üles kirjutatud ei saa. Juba pikemat aega on seesama retsept mul paiknenud truult külmkapiukse peal koos teiste samasuguste kritseldatud retseptide kõrval. 



Rostbiifi olen ma teinud siis, kui mõni tähtsam sündmus ning kui sobiv tooraine poes saadaval (Pärnus juhtub seda kurba lugu paraku liiga tihti, et rostbiifi valmistamiseks sobiv liha on riiulitelt kadunud või siis koleda, mitte väga apetiitse hallika värvusega). Siiski, kui rändad poest koju õnnestunud lihaostuga, siis kõik vajalik, mis vaja, on korralik lihatermomeeter ning parajalt hea söögiisu. Hea on, kui kasutad selle ülima hääduse valmistamiseks veise sisefileed.... aga, kui  juhtub kätte hoopis lihaveise välisfilee, siis pole hullu, saab ka sellega ilusasti hakkama. 

Öeldakse, et kui rostbiifi valmistamine "käppa" saab, on kõik imelihtne. Nii just ongi - ei midagi keerulist - see on üks hõrk toit, millest võib sõltuvusse sattuda. Minule on kõige ideaalsem rostbiif õhukeste viiludena leival või koos rukola-apelsinisalatiga.... nom-nommm. Retsept on  alljärgnev, kuid tegelikult ei saa maitsestamist täpselt ülestäheldada - kunagi ei loetle ju, mitu pipratera ning palju kadakamarju läks. Lihtsalt veidi üht, veidi teist ja voilaaa! Kui miski ei selgusetuks, siis Toidutare annab ka väga hea ülevaate.

800g-1kg veise sisefileed (või välisfileed)
ca 1 sl (või veidi vähem) kadakamarju
1 tl musta terapipart
0,5 tl rosé pipart
3-4 küüslauguküünt
2 sl oliiviõli
meresoola

Pane umrisse kadakamarjad, pipraterad ning uhmerda kõik korralikult puruks. Seejärel lisa küüslauguküüned ning purusta ka need uhmriga. Kõige lõpuks sega sisse oliiviõli. 

Puhasta liha kelmetest ning määri pipra-seguga kokku. Pane külmkappi, toidukilega kaetult, maitsestuma vähemalt 6 tunniks (üleöö on kõige parem). Enne küpsetama hakkamist hoia liha veidi aega toatemperatuuril.

Seo liha enne küpsetama hakkamist tugevama niidiga kolmest-neljast kohast kinni, nii on lõpptulemus mahlasem ja õnnestunum. Seejärel pruunista veiselihatükk kuumal (õliga piserdatud) pannil igast küljest korralikult. Samal ajal maitsesta korralikult meresoolaga. Nüüd tuleb mängu retsepti kõige olulisem vidin - lihatermomeeter. Torka see pruunistatud liha keskosasse, nii näed täpselt, milline on liha sisetemperatuur.

Ahjus küpsetamisel ei tohi liha hakata hauduma sellest eemaldunud lihamahlades, seetõttu peab ahjuvorm samuti olema veidi erilisem - seda saab valmistada täiesti koduste vahenditega. Võta ahjuvorm ning aseta sellele risti-rästi grilltikud - nii tekib vormi nö rest, mis tõstab liha kõrgemale.

Aseta sellele liha ning küpseta 175 kraadi juures seni, kuni lihatermomeeter jõuab peaaegu 60 kraadinini. Üldiselt võtan liha ahjust kui termomeeter on umbes 58 või 59 kraadi juures. Seejärel võta liha ahjust, kata kergelt fooliumiga ning lase järelküpseda. Selliselt valmistatud liha jääb seest roosa. (Kes miskipärast eelistab küpsemat liha, peab liha sisetemperatuuri suurendama.) 

Mina lasen nüüd lihal korralikult jahtuda ning seejärel premeerin ennast leiva peale asetatud õhukesteks viiludeks lõigatud rostbiifilõikudega või siis teen endale kergesti valmivat rukola-apelsinisalatit, mille kõrvale sobivad needsamad külmad rostbiifiviilud. Loomulikult võib aga rostbiifi süüa ka soojana.

Apelsini-rukolasalat 


paar korralikku peotäit rukolat
1 suurem apelsin
2-3 sl india pähkleid, peeneks hakituna
Kaste:
mesi, palsamiäädikas, sinep oliiviõli 

Lisa rukolale väiksemaks lõigatud apelsiniviilud ja india pähklid. Sega kokku kaste. Üldiselt panen kõiki koguseid maitse järgi. Lõpptulemus peab jääma natuke magus, natuke hapu - domineerida ei tohiks miskit. Nirista kaste salatile ning serveeri koos rostbiifi viiludega.


20 kommentaari :

  1. Aaah! Milline ahvatlus! Hea rostbiif on midagi sellist, millest iial ei ole võimalik loobuda. Eriti sellisest kaunist mahlasest lihast nagu siin piltidel.

    VastaKustuta
  2. Hoolimata kaks minutit tagasi lõpetatud mehemõõtu pudruportsust hakkasid seda postitust lugedes ikka eriti vägevad neelud käima. Meenub kunagi ühes Skandinaavia restoranis söödud imeline Norra-pärane võileib, mille peale just selliseid õhukesi rostbiifi viile kuhjatud oli. Tuleb välja, et isetegemine ei olegi (teoorias) mingi ilmaime, nii et lähemal võimalusel proovin järele. :)

    VastaKustuta
  3. Oo, ja mina olen seda imemaitsvast rostbiifi mekkida saanud! Tõesti suurepärane roog! Elukaaslane juba ootab põnevusega nädalavahetust, loodan et minu tehtu tuleb sama maitsev. :)

    Enelyn

    VastaKustuta
  4. Nom, nom! Väga suur isu tuli kohe peale kui seda lugu lugesin ja pilte vaatasin, raudselt proovin järele! :) Aga ütle seda ka, kas oled kasutanud tavaliselt laagerdunud liha või mitte?

    VastaKustuta
  5. Katrin, see on imelihtne. Vaja ainult lihatermomeetrit ja muu on juba käkitegu;)

    Enelyn - kindlasti tuleb ja kui hätta jääd või miskit nõu vaja, siis tee häält, eks:)

    Marju - laagerdunud liha ei kasuta , kuigi jah, olgem ausad, nii on lõpptulemus veelgi-veelgi parem - võib-olla juba liiga hää:)

    VastaKustuta
  6. Ahjaa Katrin, kusjuures minule meenub täiesti aastatagune Norra reis, kus kohvikus olles suurte mõnusate võileibade vahele oli rostbiifi-viilud pistetud. Ja kuna see maa on ju teada-tuntud võileivamaa, siis need võileivad ei olnud maitselt teps-mitte amatööride killast:)

    VastaKustuta
  7. Oh, mis vesistamapanev postitus, Ragne!
    Lisaks omast kogemusest seda, et mul võttis ikka korraliku rostbiifi tegemine väga tükk aega. Ütleme nii, et aastaid:)Kord oli liiga küps, kord liiga toores, kord vintske... Täitsa juhuslik, ühesõnaga. Nüüdseks olen aru saanud, et kindlaks õnnestumiseks on väga oluline kasutada ikkagi laagerdunud liha. Poes müüdav Rakvere lihaveise välisfilee näiteks on ka laagerdatud. Turu värskest lihast mina rostbiifi teha ei julge enam, sest hea tulemus pole alati kahjuks garanteeritud.
    Ja muidugi lihatermomeeter, see on ülioluline!
    See puutikkude moodus on küll lahe nipp, proovin järgmine kord ära.

    VastaKustuta
  8. Aega vütab, aga kui kord nipi kätte saad, siis jäädki tegema:) Minul praegugi laupäevaõhtuks üks rostbiif külmkapis:)

    Pärnus on valik kahjuks väga-väga piiratud. Isegi Selverites on valik väiksem kui sama keti Tallinna poodides. Turul pakuti lausa külmutatud veise sisefileed - nii fantastiline valik:D

    PS! Ma juba täna hommikul vesistasin Sinu rostbifi pilti vaadates FB-s;)

    VastaKustuta
  9. Tõin Keskturult tüki lihaveist (talu Märjamaalt, täpne nimi ei jäänud meelde), esimese korraga tuli täpselt paras, tundub, et natuke punasem kui Ragne oma. Väga mahlane ja pehme, hullult maitsev. Aitäh Ragne!

    VastaKustuta
  10. Esimene kord ja õnnestus? Vägev, minul nii hästi ei läinud. Rahakott läks ikka tükimaad õhemaks, kui lõpuks selle õige nipi ja pehmuse kätte sain:)

    VastaKustuta
  11. Kust saab kadakamarju? Kas ilma kadakamarjadeta on ka okei teha?

    VastaKustuta
  12. Kadakamarju saab näiteks apeetgist:) Minu arvates kadakamarjadega ei jää lõpptulemus ikka see, mis peab. Kadakamarjad annavad rostbiifile tohutu hea maitse. Kergelt nagu suitsuse meki:)

    Loomulikult saab ka ilma kadakamarjadeta, aga soovitaksin siiski teekonna apteeki ette võtta:)

    VastaKustuta
  13. Ragne, sul on väga täpsed ja täiesti töötavad juhised! Ma olen varem ikka ka teinud, ja on olnud ok või so-so, aga täna tuli perfektne!

    Laualamp

    VastaKustuta
  14. Kas rostbiifi saab teha ka nt sea sise- või välisfileega?

    VastaKustuta
  15. Ei soovita, rostbiif valmib ikka veisefileest:)

    VastaKustuta
  16. Kui suur vahe on, kui teha sise- või välisfileest? Kummast ise tavaliselt teed?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sisefileega jääb tulemus ikka see kõige õigem ning võimalusel(loe tooraine olemasolul) kasutan sisefileed.

      Kustuta
  17. Tead, homme hakkan hommikul kohe seda õhtuks tegema! Kui poest õige tooraine saan, muidugi :) Aitäh sulle! Suu jookseb juba vett õhtuse laua järele... ilusat vana-aastaõhtut ka! :)

    VastaKustuta
  18. Oi, kui lahe Marju. Kui juhuslikult Pärnus oled, siis soovitan vaadata esmajoones Suurejõe Selverisse, kui aga Tallinnas (või siis selle lähistel:)), siis pole vist tooraine muretsemisega probleemi, ma loodan vähemalt:)

    Ilusat aasta lõppu Sulle ja teguderohket uut aastat;)

    VastaKustuta

LinkWithin

Related Posts with Thumbnails