Linnakärast pisut
rahu saades piisab vaid, kui sõita pisut eemale. Veidi kaugemal mürast ja
saginast, mis igapäevaselt kohati nii ära väsitab. Kuhugi, kus ainsaks müraks
on põllu peal laulvad rohutirtsud ning linnud, kes aeg-ajalt häälekalt oma
olemusest märku annavad. Kohta, kus
kaugusesse vaadates näed põllu serval loojuvat õhtupäikest ning seda, kuidas
tasakesi jahe udu põllule hiilib. Tunned rõõmu, et värske õhk teeb uimaseks
ning vaikus on ehmatavalt nauditav... ja sellest kõigest võib sõltuvusse sattuda.
Sedasama
sõltuvust ma tean. Rohked pildistamised sel suvel on juhatanud mind metsa,
põllule, suvekodusse, karikakra aasale.... Kohtadesse, kus peamiseks märksõnaks
on nauditav vaikus.
Suvi on aeg, kus
külastada siinseid traditsioonilisi ning veel avastamata kohti. Reisida
praamiga saartele ning võtta ette üks põnev retk mööda Eesti väikelinnu. Kõik
põnevad kohad ootavad suvel (taas)avastamist. Nimekiri tundub lõputu: Kihnu,
Saaremaa, Peipsi kant, Matsalu, väikesed külad ja linnad oma kohvikute ja kohaliku
toiduga..... Minu nimekirja ette on end nihutanud end Ööbiku Gastronoomiatalu, kus
võib leida täpselt seda, millele alguses vihjasin – kohta, kus päike loojubki
põllu serval ning rohutirtsud laulavad nii, et sellest võib sõltuvusse jääda....
Kuimetsas asuv
Gastronoomiatalu on justkui sõõm päikeseküllast värskust. Laudu ehivad põllu
pealt korjatud rukkililled, mis kõike nii hästi sobituma paneb. Menüü pn
üllatus ning viiest käigust iga roog tekitab ootusärevust ja põnevust. Kõik sobib ning põllu servelt söögituppa
tervitav õhtupäike on vaid suureks
boonuseks. Niisiis, ei ole vaja kaugele sõita, üks pisike retk tavaelust
eemale ning tulemuseks on rohkelt nauditavat toitu ning pisut aimu maaelust.
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar