31. detsember 2017

Võtame aasta kokku ahjus küpsetatud juustuga!



Ja aasta ongi kohe-kohe läbi. Minu jaoks oli see üks tegus ja äärmiselt tore aasta. Samuti on mul suur rõõm, kui siia lehele sattusite ning veel suurem rõõm, kui te siit endale ka meelepäraseid retsepte leidsite. Kokku tuli sel aastal siia blogisse juurde 89 uut postitust. Piilusin uudishimust ka pisut statistikat selle aasta populaarsemate retseptide osas ning esikolmikus olid loomulikult kõik koogid. Eks ta nii kipugi olema, et erinevad koogid ja küpsetised pälvivad ikka rohkem tähelepanu, kui näiteks vormiroad. Niisiis on 2017. aasta esikolmik (alates kõige populaarsemast retseptist) teie ees:


Selline see järjestus ongi - kõik need koogid on head ning valmivad äärmiselt lihtsalt!
Uuel aastal on mul aga mitmesuguseid (ikka toiduga seonduvaid) projekte plaanis ning kindlasti kajastan neid ka siin blogis ja oma instagrammi lehel. Tunnistan, et tegemisi on plaani võetud ohtralt, aga kõigest räägin loomulikult oma õigel ajal. 

Nagu ikka pühade eel on siin blogis sigimist-sagimist palju. Kes otsivad sobivaid ideid ning kes juba leitud retsepti järgi miskit valmistavad. Seepärast jagan järgnevalt üht väga-väga lihtsat retsepti, mille valmistamine toimub nagu ise-enesest. Tegemist on lihtsa suupistega, mille valmistamiseks ei ole vaja keerukaid komponente ega ka ülemäära valmistamisaega. Tegemist on mee, pähklite ja ürtidega küpsetatud valgehallitusjuustuga, mida jagasin detsembrikuu alguses ka Naistelehe köögiküljel. Ise-enesest ei ole ahjus küpsetatud juust miskit uut ning ega jalgratast ei olegi mõtet leiutama hakata. Küll on aga see kombo üks minu lemmikuid - kõik koostisained sobivad kuidagi nii hästi kokku. 


Kindlasti ärge unustage tegemast juustule noaga sisselõikeid, sest tänu sellele seguneb mesi juustuga ning ühtlustab mee magusust ja juustu tugevust. Ahjujuustu sisse kastmiseks kasuta pehmet ciabattat või näkileiba või muud taolist.

Ilusat aasta lõppu ja veel toredama uue algust!

Mitmele: neljale
Aeg: 20 min

1 ring (120-150g) Camembert´i valgehallitusjuustu
1 tl vedelamat mett
näpuotsatäis kaneeli
väike peotäis oreganot
2 sl Kreeka pähkleid, hakituna
0,5 tl roseepipart
ca 1-2 tl oliiviõli

Tõsta juust küpsetuspaberile ning tee sellele noaga sisselõiked üht- ja teistpidi. Määri peale mesi, raputa peale kaneeli ja käte vahel peenemaks murtud oreganot. Seejärel raputa peale pähklid ning kergelt purustatud roseepipar. Piserda üles oliiviõliga. Seejärel otsi välja pisike ahjuvorm ning aseta juust koos küpsetuspaberiga vormi.

Vormi puudumisel kasuta fooliumi, jättes juustu pealt avatuks. Küpseta 180 kraadi juurees 15 min. Serveeri koheselt !

22. detsember 2017

Trühvlid maapähklivõi ja roseepipraga



Millal siis veel trühvleid valmistada kui mitte jõulude ajal? Seesuguste pisikeste kommide valmistamine on selline rahustav ja loominguline tegevus alates täidise valmistamisest kuni kaunistamiseni. Loomulikult on trühvlid väga sobivad maiused jõuluvana kingikotti pistmiseks ning tundub, et sellel arvamusel on paljud. Erinevad trühvlipostitused saavad siin blogis detsembrikuus alati rohkem tähelepanu kui mõnel muul hooajal. Kui otsid samuti seesuguseid retsepte, siis erinevaid kommiretsepte sellest blogist leib just siit: trühvlid. Sellelt lingilt leiab hulgaliselt ülimalt häid retsepte - kiiksuga ja ilma. 

Praegu jagan aga pisut klassikalisema ilmega retsepti, millel täienduseks head maapähklivõid ning roseepipart. Nende komponentide maitse on kommikestes hästi tunda, samas ei domineeri ülemäära ning pean tunnistama, et need on minu ühed viimase aja lemmiktrühvlid. Vabalt võid need paar päeva enne sööma asumist valmis meisterdada, kuna jahedas täiustavad selle kommikeste maitsed veelgi!
Retsept ilmus ka Naistelehes (20.12.17)


Mitmele: 20 trühvlit
Aeg: 30 min + tahenemisaeg
Soovitus: Kui soovid kandilisi trühvlikomme, siis võid šokolaadimassi valada tahenemiseks kandilisse vormi. Kui segu on jahedas tahenenud, siis lõika massist sobiva suurusega ruudud.

100 g tumedat šokolaadi
100 g piimašokolaadi
1,5 dl vahukoort
1 tl sõrmede vahel purustatud roseepipart
näpuotsatäis kaneeli
2 sl konjakit või brändit
3 sl maapähklivõid


Kate:
200 g tumedat šokolaadi või mandlijahupuru või kakaopulbrit

Tükelda mõlemas šokolaadid ning sulata vesivannil ühises anumas. Lisa vahukoorele maitseks roseepipar ja kaneel ning kuumuta koor keemiseni. Seejärel lisa vahukoor  sulašokolaadile, sega ühtlaseks. Sega juurde ka konjak ja maapähklivõi. Kata saadud segu toidukilega (see peab puutuma kokku šokolaadimassiga, et ei tekiks kondenssi) ning lase külmkapis täielikult taheneda. Seejärel vormi segust meelepärased pallid ning kata tempereeritud šokolaadiga või veereta mandlipurus või kakaos.

21. detsember 2017

Kuidas kirjutada kokaraamatut!? Lisaks retsept pannkoogiraamatust: vaesed soolased rüütlid!

Ma olen juba pikemalt aega plaaninud kirjutada postitust sellest, kuidas kirjutada kokaraamatut! Minult on selle kohta palju küsitud ning olen mitmel korral sellest ka erinevatele inimestele rääkinud nii suurema publiku kui ka väiksema publiku ees. Niisiis oleks ainuõige paar rida raamatu kirjutamisest ka siia üles märkida. Kuna mul puuduvad kogemused raamatut ise kirjastades, siis oskan rääkida raamatu valmistamise protsessist koostöös kirjastusega. Tegelikult ongi kirjastusega raamatut tehes oluliselt lihtsam, sest nii on autori töö märksa väiksem. Kirjastuse kanda jääb kogu töö hinnakujunduse ja müügiga, samuti jääb kirjastuse kanda otsida keeletoimetajad, trükkijad, kujundajad jne. Ühesõnaga jääb laias laastus autori mureks leida hea idee ning see siis raamatuks kokku meisterdada. Muidugi on see väga laias mõistes öeldud, sest tegelikult on nii palju tööd ja muret seoses kokaraamatu kirjutamisega. Mina arvestan üldiselt raamatu kirjutamise ajaks umbes aasta - see on siis raamatu idee tekkimisest kuni oma isikliku kokaraamatu trükist kättesaamiseni. Muidugi on ka erandeid, nagu näiteks minu ja Andra hoidisteraamat, mida me reaalselt tegime väikeste vahepausidega umbes 3 aastat. 


ALGUS...
Kõik saabki alguse ideest. Minul on üldjuhul nii, et vaikselt hakkab tekkima idee, mida ma siis nö kasvatama hakkan. Paljud ideed kustuvad, kuid mõned hakkavad üha rohkem ideid tekitama ning jäävad mõtteisse, millest siis vaikselt hakkab idanema raamatu-idee. Ma ei ole kunagi kirjutanud raamatut seepärast, et lihtsalt teeks midagi. Peab olema idee, mis endale väga-väga meeldib ning mis võiks ka teistele meeldida. Kokaraamatuid on ju nii-nii palju ning ei ole mõtet teha veel üht raamatut, mis võiks ka poes raamaturiiulil seista. Vaadates viimastel aastatel ilmunud kokaraamatuid, siis on väga palju selliseid eristuvaid ja omanäolisi kokaraamatuid, mille üle on mul ainult väga hea meel. 

Kui sulle tundub, et sinu hea idee väärib kokaraamatuks vormistamist, siis ei ole vaja teha muud, kui oma mõtted kogu raamatu konseptsiooniga kirjastuse tarbeks üles märkida ning seejärel peaks oma ideed tutvustama mõnele kirjastusele. Mina olen (hetkel) koostööd teinud kolme erineva kirjastusega - Pegasus, Varrak ja Ajakirjade kirjastus. Igal kirjastusel on omad tingimused, nägemused nõudmised. Ma ei tooks kedagi eraldi välja, kuid võin öelda, et aja jooksul on mul väljakujunenud juba oma lemmiktiim kujundaja, keeletoimetaja ja projektijuhiga, kellega koostöö kuidagi nii hästi sobib (oma lemmikmeeskonnaga olen kirjutanud 3 kokaraamatut;)). Peale seda, kui oled saanud kirjastuselt nõusoleku ning seejärel kõik tingimused, tähtajad ja muu paberimajanduse paika loksutanud, siis jääb üle vaid raamatut kirjutama hakata. Mina teen oma raamatusse pildid ise ning seetõttu on mul aja planeerimisega oluliselt lihtsam. Kui autor ise pildistaja ei ole ning kirjastus otsib sulle toidufotograafi, siis tuleb hakata lihtsalt aegu klapitama ning toidutegemise ja raamatukirjutamispäevi planeerima hakata. Oleneb muidugi raamatust, aga mina püüan üldjuhul raamatut kirjutada nö jooksvalt ehk siis püüan ühildada igapäevatoiduvalmistamise raamatu kirjutamisega. On muidugi ettetulnud ka lõpmatuna tunduvaid päevi, kuid üldiselt mulle ei meeldi teha 16-tunniseid tööpäevi toiduvalmistamise ja pildistamisega. Eraldi fotograafi kasutades on muidugi jälle lihtsam, kuna stilistika, pildistamine, töötlus jne jääb fotograafi kanda. Samas mulle meeldib oma toitu ise pildistada, kuna tihtipeale tekibki retseptiidee koostööd pildiideega. Ise toitu valmistades ja pildistades võiks arvestada keskmiselt kuni 8 valmistatud ja pildistatud toitu ühe päeva jooksul - rohkem lihtsalt ei jõua. Selle alla ei kuulu muidugi eelnev töö retseptiga, sobiva stilistikaidee otsimine ning pilditöötlus .... need tööd jäävad kõik teistesse päevadesse.

Hea on tuua näitena minu kõige uuem lapsuke kokaraamatute hulgas "Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma", mis valmis kuidagi nii muretult. Seda enamjaolt põhjusel, et tänu meie pere traditsioonilistele nädalavahetuse pannkoogihommikutele oli mul sahtlisse kuhjunud hulgaliselt häid pannkoogi- või siis selle nime alla sobilikke retsepte. Need oli vaja vaid välja sorteerida, uuesti läbi katsetada ning voilaa! Pannkook ei pea olema alati see traditsiooniline ning sellest saab aimu ka raamatus, kus kohtab hulgaliselt ka vahvliretsepte, kastmeid, lisandisoovitusi, pannkookidega vormiroogasid ja erinevaid koogikesi. Ühesõnaga igasugu põnevat - ka soolased vaesed rüütlid leiavad tee raamatusse:)

 Foto autor: Kerli Sosi

...MIS EDASI?
Raamatu retseptide kogumise/mõtlemise ajal arvestage väga korralikult ettenähtud mahuga. Kui kõik kalkulatsioonid on tehtud, siis on väga raske hiljem kirjastusega läbirääkimisi pidada lehtede arvu suurendamiseks. Mõndadel kirjastustel need reeglid nii karmid ei ole, aga siiski soovitan püsida piirides:) Pean tunnistama, et kogu raamatu valmimise ajal on pidevalt mõtted selle valmistamisprotsessi juures. Ei ole nii (vähemalt minuga), et pildistad ja kirjutad, siis nädalake võtad puhkust ning selle aja jooksul ei mõtle kordagi raamatule. Ma mõtlen koguaeg raamatule, piltidele, retseptidele, komponentidele, töötlusele, kirjastiilile jne Minul on alati raamatuprojektiks olemas ka spetsiaalne vihikuke, kuhu kirjutan üles kõik retseptiidee alged, valmis retseptid, pildiideed, kujundusmõtted ja üleüldse kõik kogu raamatuga seonduva. See on hea, kui kõik on ühes kohas ning samuti on hiljem nii tore neid vihikukesi lehitseda...


Kui retseptid on valmis ja pildistatud, sissejuhatused ja kõik vajalikud tekstid seoses raamatuga kirjutatud, siis on vaja kogu materjal veelkord üle lugeda ning see anda üle keeletoimetajale, projektijuhile ja kujundajale. See ei tähenda veel puhkust - algavad keelelised korrektuurid, mil pead olema pidevalt valmis koheselt suhtlemiseks ja reageerimiseks. Peale keeletoimetamist toimuvad ülelugemised ning raamat liigub edasi kujundajale. Ka kujundus on selline protsess, kus ma soovin olla alati kaasatud. Mul on alati väikesed ideekesed peas olemas ning hea kujundaja on see, kes need koostöös sinuga just sobivaks vormib (tervitused Ailale!). Kujundamise ajal pildistan veel täiendavaid ilupilte tekstide taustadeks, kaantele ja sisuks. 

Lõpuks, kui kujundus on valmis, siis on vaja veelkord kogu raamat ülelugeda ja ka visuaalselt ülevaadata. Pannkoogiraamatu puhul sai raamat täielikult valmis tunnike enne trükki minekut tänu viimastele kohandustele:) 

 Kokaraamatu pildistamine Pärnumaa metsades;)

Trükkimisele võib arvestada umbes 3 nädalat ning seejärel ... te ei kujuta ette seda tunnet, kui hea on seejärel käes hoida oma kokaraamatut!! Olgugi, et raamatu kirjutamisega ei aja sa kokku suuri summasid, siis see tunne korvab kõik selle. Üldlevinud arvamuse lükkan ka ümber - autor ei saa endale suurt kuhja kokaraamatuid - mõned eksemplarid vaid, ülejäänud rändavad müüki.

KOKKUVÕTTEKS
Nagu näete, siis kirjastuse abiga on loomulikult niivõrd palju lihtsam. ja mugavam. Teiselt poolt, kui oled tegus, siis loomulikult võid kogu tööd ise tehes oluliselt rohkem teenida. Sama ei oska mitte kunagi ennustada, millised kokaraamatud on edukad ja millised mitte. Tihtipeale võivad üliedukaks osutuda need kokaraamatud, millele isiklikult suurt edu ei oska arvatagi. Ma aga ütlen nii palju - olgugi, et tööd ja vaeva on palju, siis raamatute kirjutamisprotsess on kogu rasket tööd väärt!

See on vaid lühike kokkuvõte ning tegelikult saaks kirjutada oluliselt pikema teksti nendest toredatest hetkedest ja kogu tööst raamatu valmimise ajal!

MINU RAAMATUD

PANNKOOGISAHVER
Minu viimasest raamatust saad lugeda veel ka siitsamat blogist: Minu uus kokaraamat!
Sedasama pannkoogiraamatut müüvad suuremad raamatukauplused Apollo ja Rahva Raamat.
Lisaks saab pühenduse ja autogrammiga raamatut osta veel Pärnu Rahva Raamatust (Port Artur2), Eesti moepoest Siluett (Rüütli 28, Pärnu) ning samuti peaks mõned eksemplarid olemas olema veel ka Stockmanni kaubamaja Toidumaailmas.

Vaesed soolased rüütlid ehk laisa inimese pannkoogid kahe juustuga
(Retsept raamatust Pannkoogisahver ehk jalutuskäik mummulisse pannkoogimaailma)

Tõsimeelseks vaeste rüütlite austajaks hakkab ka kõige pirtsakam sööja ja tõenäoliselt on selles “süüdi” nende pannukate tummine, aga samas kohev olemus, mida kõike kroonib kahe eri juustu võlu. Roog sobib ideaalselt hommikusöögiks, eriti veel siis, kui kaaslaseks on toorsink või mõni muu soolakas lisand – toorpeekon või soolalõhe.


Kogus: 8–10 tk

2 muna
200 g Kreeka jogurtit
0,5 tl soola
u 8 saiaviilu
riivitud juustu
murendatud sinihallitusjuustu

Serveerimiseks:
toorsinki või -peekonit

maitserohelist

pipart

Sega munad jogurti ja soolaga ühtlaseks. Seejärel kasta saiaviilud üksteise järel mõlema poolega jogurtisegusse. Eemalda üleliigne jogurt, aseta saiad alusele ja tõsta need külmkappi umbes 15 minutiks maitsestuma. Seejärel kuumuta pannil õli ja küpseta saiad nõrgal kuumusel ühelt poolt kuldpruuniks. Pööra ümber ning raputa igale viilule kohe peale 1 tl murendatud sinihallitusjuustu ja 1 sl riivitud juustu. Kata pann kaanega ja lase küpseda seni, kuni juust on sulanud ja saiad on ka alt kuldsed. Serveeri kohe koos meelepäraste lisanditega!

Soovitus:
* Lisa jogurtisegusse pisut purustatud küüslauku!


19. detsember 2017

Apelsini- ja õunasektoritega täidetud ahjupart. Soovitused ka puuahjus pardiprae valmistamiseks!


Hiljuti valmistasin ma Rannamõisa linnulihablogi tarbeks pardipraadi. Sellist jõusema moega, mis sobiks hästi ka jõululauale. Pardiliha on minu arvates selline jõulisem ja täiesti erinev kana-ja kalkunilihast ning seetõttu, kes sealiha soovivad asendada millegi muuga, siis part sobib selleks ideaalselt. Samuti on pardipraadi imelihtne valmistada. Pean tunnistama, et selle roa valmimisel tuli lõpptulemus nii hästi välja, et ei saa seda jagamata jätta ka siin blogis. Kuna talvisel perioodil olen ma toiduvalmistamisel enamasti suur puuahju kasutaja, siis loomulikult valmivadki erinevad liharoad just puuahju kaasabil. Suures puuahjus valminult ja pikalt küpsetatuna jääb liha uskumatult pehme ja mahlane ning võrdväärset sellele ei leia. Siinkohal mõtlengi just suurt puuahju, mitte puupliiti. Siinkohal jagangi retsepti, kuidas selle pardiga nii elektri- kui ka puuahjus toimetada.


Nagu mainisin, siis tervet parti on ahjus äärmiselt lihtne küpsetada. Kuna pardiliha on parajalt rasvane, siis ei ole ohtu, et roog lõpptulemusena üle küpseb ning kuivaks jääb. Tänu küpsemise ajal nahast eralduvale rasvale vormi, aitab see säilitada liha mahlakust. Siin retseptis aitab lisaks rasvale säilitada roa mahlakust ka piim, mis tegelikult toimib liha pehmendajana küpsemise ajal. Seega on antud retsept mõeldud kindlasti ka neile, kel ahjuprae valmistamine välja ei tule tänu kuivale lõpptulemusele.

Selles retseptis on pardipraad täidetud apelsini- ja õunasektoritega. Lisaks sekka pisut kaneelikoort, küüslauku ja tüümiani. Need komponendid toimivad kõik toidule maitseandjana, mitte lisanditena hilisemaks söömiseks liha juurde. 

1 terve jahutatud part
soola, pipart
0,5 apelsini
1 õuna (pigem väiksem)
väike kimbuke värsket tüümiani
4 küüslauguküünt
1 kaneelikoor
5 dl piima

Patsuta part majapidamispaberiga kuivemaks ning maitsesta seest ja väljast helde käega soola ja pipraga. Seejärel täida part apelsini- ja õunasektorite, tüümianiokste, poolitatud küüslauguküünte ja kaneelikoorega. Tõsta part ahjuvormi ning vala juurde piim. Aseta vormile peale kaas (selle puudumisel võid vormi katta ka fooliumiga) ning küpseta liha 180 kraadi juures 2,5 tundi. Enne lahtilõikamist lase lihal rahuneda u 10 minutit. 

Kui valmistad pardipraadi suures puuahjus:
Maitsesta part nii, nagu retseptis ette nähtud. Kasuta puuahjus pardi küpsetamiseks kaanega malmpotti. See ei tohiks olla liialt suur, et lihal vormis liiga palju ruumi oleks. Peale piima valamist vormi, aseta peale kaas. Puuahjus küpsetamiseks peaks piima olema niipalju, et see poolenisti parti kataks.

Kui toas on ahi köetud, söed hõõguvad ning lõõr kinni, siis oota umbes tunnike, et söed pisut „rahuneksid”. Seejärel pista malmpott ahju süte juurde ning pane ahi kinni. Hoia parti ahjus umbes 12-16 tundi. Ahjust võttes on liha täpselt paraja kuumusega ning praad ongi valmis söömiseks!

Soovitused pardiprae valmistamiseks:
* Enne maitsestama ja küpsetama asumist lase pardil toatemperatuuril seista ca 30 min.
* Liha maitsestamisel soola ja pipraga lisa neid pigem helde käega!
* Küpseta seda pardipraadi kindlasti kaanega kaetult. Nii jäävad piima ja pardist eraldunud rasva aurud vormi, mis salmuti aitavad lihal pehmeks küpseda;
*See part ei vaja eelnevalt pannil pruunistamist, kuna küpsemisaja jooksul küpseb liha kaane all ise ilusti kuldpruuniks;
* Pardi võid täita tegelikult ükskõik millega – piirab vaid fantaasia ning keelavad maitsemeeled. Põneva maitsenüansi saad, kui kasutad ka näiteks hapukapsas-pirnid-köömned kooslust. Viimase puhul valmib küpsemisel ka mõnus kapsalisand sinu roa juurde!

Soovitused liha puuahjus küpsetamiseks:
*Puuküttega ahjus liha küpsetamisel on üks parim omadus – see on hea laisa inimese toiduvalmistamise roog. Paned asjad lihtsalt malmpotti ning “unusta” siis roog ahju. Minuti pealt kella jälgima ei pea. Tavaliselt on roog ahjus umbes 12-16  tundi .
*Kasuta liha küpsetamiseks kaanega malmpotti.
*Puuahjus küpsetamisel kasuta kindlasti rasvasemat liha. Kalkun ja broiler sellisel viisil valmistamiseks ei sobi. Pardilihas on rohkem rasva, mistõttu ei kõrbe liha vedelikus küpsetades ära. Pardiliha muutub ahjus haududes mõnusalt pehmeks.

1 lisandisoovitus pardiprae kõrvale:

Kõrvitsa-porgandipüree
neljale


300 g kõrvitsat
300 g porgandeid
soola
1 sl võid
ca 0,5 dl (mandli)piima
paar näpuotsatäit jahvatatud muskaatpähklit

Koori köögiviljad ning lõika väiksemateks tükkideks. Seejärel keeda need soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõruta ning lisa köögiviljadele või, piim ja muskaatpähkel. Püreesta ühtlaseks massiks, vajadusel maitsesta.