30. detsember 2011

Pardikoiva-confit - üks väga hea retseptike

Jõuan veel selle aasta lõpus ühe retsepti siia kirja panna. Aasta on olnud üsnagi meeleolukas, mitmeid mõnusaid toidualaseid projekte ja tegevusi, loomulikult mitmeid maitseüllatusi ning tänu toidule saadud uusi tutvusi. Aasta viimane kuu aga kujunes kuidagi eriti kiireks ja teguderohkeks. Valmis kaua-tehtud kaunikene - Rannamõisa Linnuliha uus koduleht, millega ma üsna lähedalt seotud olen (ja tänu sellele ka mitme magamata öö võrra rikkam). Lõpuni valminud see veel ei ole, aga tasapisi arenemas ning tegelikult, kui ausalt öelda, siis ei saa mitte kunagi valmis, erinevad retseptid ja mõtted täiustavad kodulehte ju pidevalt.  Koostöös Estraveliga sain valmis ka ühe toreda pühadekaardi, mida ehk mõned juba näinud on. Minu poolt siis üllatus-üllatus.....pühadekaardi toidupool:) Lisaks veel toredad toiduteemalised kokandusõhtud ning töötoad, mis kõik detsembris aset leidsin Ühesõnaga on olnud ilmatuma tore - kogu see aasta. Ja loomulikult jätkub kõik see põnev toidumaailma tants ja trall ka uuel aastal, mõned projektid on tulemas kohe-kohe ning kindlasti leiavad teavitamist ka siinsetel blogilehtedel, kuidas siis muidu:)

Selle aasta aga lõpetan, ühe minu lõppeva aasta suurima avastuse ning ühe kindla lemmiku (kui mitte kõige lemmikuma) retseptiga. Suutäis soolast ehk pardikoiva confit, mis hautatud ahjus koos hapukapsaga. Kas Teile maitseb liha, mis juba taldrikule pannes iseenesest kondi küljest lahti tuleb!?! Kui selline suus-sulav liha on meeltmööda, siis lisaks sellele oivalisele maitsele võin julgustuseks öelda ka algajatele kokkadele, et valmib see tegelikult äärmiselt lihtsalt. Ja ongi kõik, selleks aastaks:) Meeleolukat vana ja teguderohket uut aastat!


29. detsember 2011

Sibula ja küüslauguga marineeritud lõhelõigud

See, et värske soolalõhe maitseb hästi on siililegi selge. Aga kui seda soolalõhe saab valmistatud ja söödud vaat, et liiga-liiga tihti, siis muutub asi juba veidi igavaks. Seetõttu saabki veidi toiduda mängida ja katsetada lõhega erinevaid marinaade. Miskit keerulist siin retseptis ei ole, lihtsalt kerges marinaadis ööpäevakese veetnud lõhelõigud. Võiks öelda, et kui leidub kodus pehmet saia (veel parem on iseküpsetatud), siis see retsept ei saa kohe mitte ebaõnnestuda.

27. detsember 2011

Eesti Maitsed ja Dame de Fleur

Kui ma selle postituse kirjutamist alustan, siis olen ma just paar tundi tagasi külastanud üht äärmiselt armsa teenindusega toidukohta Pärnus. See koht, kuhu sisse põikasin on prantuse köögi kalduvustega Dame de Fleur. Uskumatu, aga see asub peaaegu, et minu naabertänavas, nii et punktist-kodu punkti-Dame de Fleur kulub kõigest paar minutit - täpselt paras aeg, juhuks kui tekib kerge laiskus ning soov nautida miskit head.

    Foto võetud Dame de Fleur FB-lehelt

Minu emotsioonid on igastahes laes, olen kuulnud küll linnapealt siit-sealt kiidusõnu menüü kohta, aga vot ei ole olnud piisavalt seda, et täpsemalt linna pealt kuuldud kuulujuttudele tõestust minna otsima. Siin tuleb aga mängu Eesti Maitsed, kes nii Pärnus, Tallinnas ja Tartus teevad koostööd erinevate kohvikute ja restoranidega ning edastavad toidukohtade ahvatlevaid päevapakkumisi.


24. detsember 2011

Maitsesool - viimase hetke kingimure lahendaja

Veel üks kiire mõte, mida võiks jõuluvanakingikotti veel peita. Kõigil on ju suvel veidi omakasvatatud kuivatatud ürte kuhugi purgikesse kogutud, eks? Seetõttu saab ühe kiire kingimure lahendamiseks valmistada maitsesoola. Pange lihtsalt võrdses koguses oma lemmikürte ja meresoola pisikesse purgikesse, siduge üks kelmikas lips purgi külge ja igati vajalik kingitus ongi olemas. Maitsesool võiks ju ikka mõned päevad maitsestuda, aga kingipakki saab seda koheselt pista. Mina valmistan maitsesoolapurke leeskputkest - ilma selle maitseaineta ei kujutaks ma supivalmistamist ettegi. Samas aga kasutage basiilikut, või tüümiani või majoraani või.... või kõike mis Teile olemas kuivatatud ürtidest on. Miks mitte teha maitsesool ka erinevate ürtide segust?!

Selline kiire mõte jõuluhommikul. Kauneid jõule ja maitsvaid kingitusi;)


22. detsember 2011

Kaeraküpsisetrühvlid

Kui suvisel ajal on populaarsed salati ja külmsuppide postitused, siis hetkel satuvad inimesed eelkõige otsima siinsest blogist trühvlite, keekside ja magusate mandlite retseptipostitusi, et tõenäoliselt kingitus jõuluvana kingikotti ise meistedada. Ja nii ongi siin üks retsepti-idee kiireks kingiabiks, mis on kõige parem järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval.


19. detsember 2011

Tšilliselt kuum jõulujook vahustatud piimaga

Täna hommikul hoiatati, et ilmad lähevad krõbedamaks. Tuleb varuda palju soojendavaid joogiretsepte ja süüa vürtsikaid pajaroogi. Enamasti käivadki ju külmad talveilmad käsikäes vürtsiste toitude ja mõnusate soojendavate jookidega. Mis saab siis, kui aga õhetama panev tšilli ja kuum talvejook ühendada? Minul valmis sellest üks äärmiselt nauditav talvejook natukese tšilliga.  See jook valmib koheva piimavahuga, mis valmistatud õnnestunult täiesti kodusel viisil. Kõik on lihtne, sest sellise täidlase piimavahu valmistamiseks ei ole vaja muud kui pisikest kohvi-presskannu.Olen valmis miinuskraadideks!

18. detsember 2011

Kodutehtud (jõulu)sink

Talvel peab ju saama sülti ja verivorsti ja kõrvitsat ja pohlamoosi ja..... ja sellest aastast alates ka kodutehtud jõulusinki.

Kõik algas sellest kui paar kuud tagasi (täpsemalt sügisel septembris) juhtusin täiesti juhulikult singi valmistamise ajal samasse kööki ühe nö vana-kalaga, kes sellist koduse singi tegu kuus mitu-mitu korda ette võtab. Parim variant on ju ennast kokale külge haakida ning pidevalt küsimuste tulvas kokale närvidele käia. Tegelikkuses on sellise singi valmistamine (maitse on lihtsalt oivaline) ülilihtne. Peab olema lihtsalt piisavalt suur pott seapeade keetmiseks veidike maitseaineid ja sepakäed, et äsja keedetud lihast luud kätte saada. Muud imet siin ei olegi, külmkappi tahenema ning järgmisel päeval söögiks lauale. 

Tooraine pärast muretseda pole vaja - see on kättesaadav turulettidelt või parema valikuga toidukauplustest.

15. detsember 2011

Šokolaadi - juustukook küpsistega

Küpsisekook on selline vanakoogiklassika, mille söömiseks peab piisavalt aega varuma. Eriti väärib sellise koogi söömisele aega kulutada juba seepärast, et kook saab tavaliselt valmis hämmastavalt vähese ajaga. Ei ole vahet, kas tegemist on keedukreemitäidisega, tavalise kohupiimapasta või ükskõik millise muu täidisega, siis see lihtsalt küpsistest kihiti laotud kook on kuidagi eriline. Esmalt kuulub minu süda loomulikult kõige harilikumale küpsisekoogile, mis koosneb halvaast, hapukoorest ja küpsistest. Lihtne, aga maitseb hästi täidlaselt ja tihkelt ehk nagu tuhande dollari koogilõik, nagu miskipärast üks minu sõbranna tavaliselt ütleb. Sellise "tuhande dollarilise" võrdlus tuli mul meelde sedasama küpsise-juustukooki süües. Toorjuustusega on küpsisekihtidega segunenud kreemjaks ja šokolaadiselt rammusaks tükikeseks. Maitselt täidlane ja tummine, nagu üks toorjuustu sisaldav koogike juba mõtteis olema peab.


4. detsember 2011

Soolapähklitega valge šokolaadi krõbedik

Kas teate inimest, kes ütleks söödavale kingitusele ei? Söödav kingitus tähendab kinkijale seda, et see läheb ilmtingimata ka tarbimiseks, kas siis kingisaaja või tema tuttavate või laste või mistahes kellegi näljase näol. Igastahes, kellelegi see ikka meeldib ning oht riiulile tolu koguma jääda on võimatu. Üks kiire blogipostitus sellest, kuidas lihtsasti üht söödavat kingitust jõuluvana kingikotti pistmiseks valmistada. Soovitan valmistada see maiustus eraldi väikestesse (muffini)vormidesse või ühe suure tükina, millest saab siis hiljem meelepärase suurusega tükid valmis murda.

kogusest piisab nelja kingitkoti täitmiseks

200 g valget šokolaadi
75 g soolapähkleid, kergelt peenemak
s hakitud
100 g maisirõngaid

Murra šokolaad tükkideks ning sulata veevannil. Sega kokku maisirõngad ja pool soolapähklikogusest. Lisa sulatatud šokolaad. Sega ning laota mass küpsetuspaberile või jaota segu muffini-vormidesse. Raputa peale ülejäänud soolapähklid ning lase jahedas (mitte külmkapis) taheneda ca 1 tund.

1. detsember 2011

Sibula-köögiviljasupp punase veini ja röstitud mandlilaastudega

Üks potike suppi kulub ju alati näljatunde leevendamiseks ära, eks ju? Kui köögis valmib püreesupp, siis on selleks tihti mõned kindlad põhjused - peamiselt siis, kas ideid ei ole või aega kokkamiseks napib. Minul on hetkel pigem esindatud see viimane variant. Samas, kas ühele heale tummisele supile jahedamal ajal saab öelda - ei?!? Loomulikult mitte, sest kuum tee ingveriga, soojendav supp ning praksuv kaminatuli on jahedal ajal ühed minu parimad sõbrad. Vähemalt olen lõpuks õppinud ära tule tegemise nii, et ei kuluta tervet paksu ajalehte tule süütamiseks.

Selle supi valmistamiseks on kaks võimalust - valik oleneb suuresti sellest, kas külmkapis on avatud ja järgijäänud valget või punast veini. Minule meeldib kui külmikus asetseb üks lahtukorgitud punane vein, mis annab sellele supile õige hea maitse. Samas räägib valge veini kasuks supi värv, mis jääb kirkam ja värvikam, kui antud pildil (pildil on valmistatud supp punase veiniga). Ja loomulikult ei tohi puududa suppide kõige parem osa - kate. Röstitud mandlilaastud on siinkohal teretulnud, samuti kohustuslik kogus oliiviõli.

kolmele või neljale (oleneb kui suur nälg on:))

1 sibul, peeneks hakituna
1 küüslauguküüs, viilutatud
1 dl punast veini
500 g köögiviljapuljongit
100 g porgandit (koorimata kogus)
200 g kaalikat (koorimata kogus)
1,5 dl rõõska koort (10%)

Peale:
röstitud mandlilaaste ja seemneid
oliiviõli

Prae hakitud sibul ja küüslauguküüneviilud õlis klaasjaks, lisa punane vein ning kuumuta 5-7 minutit. Seejärel lisa köögiviljapuljong ning kooritud ja väiksemateks tükkideks lõigatud juurviljad. Keeda seni kuni juurviljad on pehmed.

Püreesta supp mikseriga. Lisa koor ning kuumuta segades veidi. Serveeri suppi koos ahjus kuldseks röstitud mandlilaastude ja seemnetega. Piserda kõige peale veidi oliiviõli.